Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.
Foto: Liis Treimann
Kohaliku toidu kättesaadavus on osa meie riigi julgeolekust. See mõjutab inimeste hakkamasaamist ja tervist, kuid määrab ka majanduse, eeskätt põllumajanduse konkurentsivõime. Et inimesed saaksid tarbida eestimaist ning samal ajal oleks tagatud õiglane hind esmatootjatele ja kohalike talunikele, peame hoidma hinna mõistlikkuse piirides.
Järgmise aasta toiduainete hindu mõjutavad regiooni kõrgeimad energiahinnad, palgasurvest tingitud kasvavad tööjõukulud, tooraine maailmaturu hinnatõusud ning uued maksud ja maksutõusud, tõdesid toidutööstuste ja kaubanduse esindajad Toiduliidu korraldatud pressikonverentsil.
Eesti Põhjamaana jõulisem positsioneerimine ja siinse asjaajamise müümine aitab siia meelitada ettevõtteid, kes sõjahirmu tõttu tulemata jääksid. „Kui tahame olla edukad, peame olema osa Põhjamaadest,“ leiab Tallinna Kaubamaja juht Erkki Laugus.
Möödunud aasta oli kaubandussektori jaoks küllaltki keeruline, peegeldades Eesti majanduse üldisemaid arenguid. Pikalt kestnud majanduslangus ja tarbijate kindlustunde kukkumine seadsid nii kaupmeestele kui ka klientidele mitmeid proovikive, rääkis Prisma Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Nii ettevõtete kui eratarbijate madal kindlustunne, mida on suurendanud valitsuse maksumuudatuste kava, pärsib Eesti majanduskasvu ning eratarbimine jätkab vähenemist ka 2025. aastal, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tänapäeval on võimalik äriprotsesse optimeerida läbi digitaalsete tööriistade: B2C ja B2B tellimiskeskkonnad, broneerimissüsteemid, mobiilirakendused ja iseteeninduslikud makselahendused. Need ei ole enam lihtsalt lisavõimalused, vaid osa ettevõtte igapäevasest äriloogikast, mis aitab vähendada käsitööd ja keskenduda sellele, mis aitab saavutada parima konkurentsieelise ning loob suurima väärtuse.