4. jaanuar 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mida toob 2016. aasta Eesti kaupmehele?

Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees Raul Puusepp ja tegevjuht Riin Savi
Foto: Raul Mee ja erakogu
Vaadates tagasi 2015. aastale tuleb nentida, et vaatamata üldisele Eesti majanduskasvu vähikäigule on kaubandussektor kasvanud ning sektorit iseloomustavad võtmenäitajad on viimastel aastatel püsinud sarnasel tasemel. Kõige suuremaid väljakutseid tõotavad 2016. aastal e-kaubandusega seotud arengud, kirjutavad Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees Raul Puusepp ja tegevjuht Riin Savi.

Eesti kaubandus osana globaalsest turust ei saa üle ega ümber arengutest maailmamajanduses ja poliitikas. Hiina majanduskasvu aeglustumine, maailma börside närvilisus ehk kõrge volatiilsusindeks, nafta hinna muutused, Kreeka probleemide jätkumine, Euroopa pagulaskriis, hõõguv Ukraina kriis, Vene rubla odavnemine, sündmused Süürias – need on vaid väike osa möödunud, 2015. aasta, märksõnadest, mis selgelt viitavad sellele, et Eesti, Euroopa ja kogu maailma majandus seisab silmitsi ebakindlusega. 

Eesti majanduskasv tervikuna langes 2015. aastal tublisti (SKP kasv 1,2%), jäädes kasvu poolest alla 2014. aastale (SKP kasv 2,9%). Seejuures on sisetarbimine olnud juba mitmendat aastat  Eesti majanduskasvu oluliseks vedajaks. 2015. aasta jaemüügi  kasvuks kujuneb 7-9% ning jaemüügiettevõtete käive ületab eeldatavasti 5 miljardi euro piiri. See tekitab küsimuse, kas nii jääbki, on selline trend normaalne ja jätkusuutlik? Kuidas edasi?

Eesti Panga prognoosi kohaselt 2016. aastal majanduskasv kiireneb, tõustes 2,2%ni. Seejuures, kaubanduse kasvud uuel aastal suure tõenäosusega aeglustuvad, kuna eratarbimise kasvutempo peaks kõikide prognooside kohaselt alates sellest aastast märgatavalt langema. Ehk siis viimaste aastate veidi anomaalne olukord hakkab vähehaaval muutuma ning Eesti majanduskasvu hakkavad  rohkem vedama teised segmendid. Majanduse kui terviku seisukohast on see igati normaalne, tervitatav ning ainuvõimalik areng. Kaubandusele seavad aga järgnevad aastad seeläbi uued väljakutsedefektiivsuse tõstmiseks ning konkuretsi situatsiooniga toimetulekuks.

Üldiselt võib eeldada, et Eesti kaubandusmaastikul 2016. aastal peadpööritavaid arenguid ei toimu. Märksõnadeks on endiselt kliendi ootuste täitmine tihedas konkurentsis, võideldes turuosa eest. Lisaks jätkub tööjõupuudus, mis suunab kaupmehi otsima ja rakendama innovaatilisi ja nutikaid lahendusi nii klienditeeninduses kui ka tarneahela juhtimises. Samuti jätkuvad kaubanduspindade laienemised ja uute arenduste ettevalmistamine. Selles osas on 2016.a tõenäoliselt siiski suhteliselt tagasihoidlik,  suuremaid laineid võib oodata pigem aastatelt 2017-18. Laienemise osas  tasuks olla kaalutlev ja konservatiivne nii uute kaubanduspindade arendajatel, projektide rahastajatel, kui ka kaupmeestel. Kaubanduspindade juurdekasv liigub täna käivete ja ostujõu kasvuga võrreldes selgelt ennatlikus tempos.

Jätkuva tähelepanu osaliseks saab 2016. aastal e-kaubandus, mis ka 2015.aastal näitas tugevat kasvutrendi (ca 40%), kuid ei moodusta täna kogu Eesti jaemüügis veel tuntavat osakaalu. Üha aktiivsemaks läheb toidu- ja esmatarbekaupade ostmine jaekettide veebikauplustest. Kindlasti lisandub 2016.aastal siin uusi konkurente, mis sunnib kaupmehi teenust nii uue kliendi saamise kui oma kliendi hoidmise nimel kiiresti edasi arendama. Seda nii kliendimugavuse, teenuse kiiruse, paindlikkuse kui ka Tallinnast väljapoole laienemise seisukohalt.

E-kaubanduse jätkuv hoogustumine mõjutab otseselt kõiki kaubanduse osapooli ja loob sektoris uusi arenguvõimalusi. Ühelt poolt kinnistab see kliendiharjumuste muutumist, samuti restruktureerib ka kaubandustöötaja profiili – üha kasvav roll on kauba komplekteerimisel ning veebipõhisel klienditeenindusel. Samuti tekivad uued võimalused ja väljakutsed tarneahelas laiemalt, näiteks logistika sektoris, kus senisest enam tähtsustub personaalne ja kiire teenus kaupade kojuveol.

Kindlasti on kaubandusvaldkonnas 2016.aastal senisest veelgi enam võtmesõnaks suurem efektiivsus sektorite vahel. Uuel aastal on oodata arenguid koostöö edendamisel erinevate sektorite vahel. Selle eesmägi saavutamiseks on muuhulgas algatatud näiteks ettevõtjate vaheliste heade tavade loomine ja rakendamine tarneahelas.

Raskesti prognoositavad ilmastikuolud on viimastel aastatel vajutanud omamoodi pitseri mitmetele kaubandussegmentidele, alates moe- ja jalatsikaupmeestest ning lõpetades spordikaupadega kauplejatega. Kui jaanipäev ja jõulud ilma poolest väga palju ei erine, siis on suuski päris keeruline müüa. Ka alanud lumeta talv lubab prognoosida taas kord suuri talvekaupade allahindlusi või siis „kui see talv peaks ükskord tulema“ ei pruugi riske maandanud kauplustes kaupu jätkuda. Äririskide maandamine laovarude osas ning paindlikkus on siin kohanemiseks jätkuvalt määrava tähtsusega.

Viimased aastad on olnud ettevõtjatele väsitavad ootamatute ja koormavate regulatsioonide tõttu. Ka 2015.aasta lõpp tegi ettevõtjaid ärevaks riigi poolt hoogustunud soovi tõttu reguleerida senisest enam nii kaupade tootmist kui ka müügitingimusi. Näiteks ähvardavad kavandatavad alkoholimüügi piirangud kaupmehi ootamatute laiaulatuslike muudatuste ja investeerimiskohustusega  kaubanduspinna ümberkujundamisel. Mootorikütuste jaemüüjatele põhjustab alkoholi müügi keeld aga olulist majandusliku kahju. Loodetavasti jätkub valitsusel siinkohal kainet mõistust istuda ümarlauda ning pikemat sihti silmas pidades koos erasektori partneritega nõu pidada ja tarku otsuseid teha.

Õnneks on regulatsioonide osas ka positiivseid arenguid - 2016.aasta algusest jõustuvad mitmed seadusemuudatused, mis eeldatavasti vähendavad ettevõtjate halduskoormust. Näiteks vabastatakse väikeettevõtjad pakendiaruande auditeerimise kohustusest, tõstetakse auditi ja ülevaatuse piirmäärasid ning lihtsustatakse väikeettevõtjate majandusaasta aruande koostamist. Märtsist hakkab kehtima ka uus Tarbijakaitse seadus, millega muuhulgas luuakse võimalus veebipõhise platvormi kasutamiseks piiriüleste tarbijakaebuste lahendamiseks.

Kokkuvõttes võib öelda, et 2016.aasta nõuab kaupmehelt igapäevaselt palju tarka tööd ja nutikat planeerimist, kuidas seda tööd edaspidi veelgi arukamalt teha – ikka klientide nimel.

 

Artikli kirjutasid Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees Raul Puusepp ja tegevjuht Riin Savi. 

Autor: Kaupmeeste Liit

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757