Suurem tööjõukulu võiks tähendada kaupmehele jõukamat tarbijat ja suuremat teenimisvõimalust, kuid järjest tihenev konkurents ning e-kaubanduse kasv ning lai valik on tekitanud olukorra, kus kaupmeeste brutomarginaalid on languses ja mitte kõik ei suuda omi kauplusi või isegi ettevõtteid kasumlikult opereerida.
Swedbanki uuringust tuli välja, et 32%-l kaupmeestest töötab vähemalt üks kauplus kahjumiga. Üle 10 miljonilise käibega ettevõtetest on vähemalt üks kahjumlik kauplus koguni 62%-l. Lisaks selgus küsitlusest, et 29% ettevõtetest plaanib mõne kahjumliku kaupluse sulgeda. Kaupluse sulgemise otsest põhjust küsitlusega me ei tuvastanud, selle taga võib olla ka soov avada uus kauplus teises asukohas või uues kaubanduskeskuses. Uusi kaubanduspindasid lisandub mitmeid ning valikuvõimalusi kaupmeestel on.
2016. a uuringust tuli välja, et kaupmees ei soovi juurde täiendavat pinda, küll aga on huvitatud parema asukoha/külastatavusega pinnast. Usun, et oluliseks teguriks poe sulgemisel või uue avamisel saab olema paindlikus ja läbirääkimisvõimalused rendilepingu osas. Poe kolimine on kaupmehele täiendav kulu (sisustus, varud, tehnika) ning kergekäeliselt seda ei tehta. Sõltuvalt kaupmehest võib oluline olla, kas lühem rendiperiood, lihtsam lepingu lõpetamine, käibest sõltuv rendimäär, senisest selgem kulude jagamine vms. Selge on see, et kaupmehed ja kaubanduskeskused peavad tegema senisest tihedamat koostööd, et säilitada kaupluste külastatavus ja käive ning mitte jääda alla globaalsele e-kaubandusele.
Oma küsitluses uurisime ka e-kaubanduse kohta ning selgus, et e-kaubandusega tegeleb 39% ettevõtetest ja neist 66%-l on e-kaubanduse peamine eesmärk traditsioonilise jaemüügi toetamine, 22%-l on e-kaubandus ettevõtete põhitegevuseks ja vaid 3%-l vastanutest on eesmärgiks uutele turgudele sisenemine ja eksport. Kui siia juurde võrdleme andmeid ettevõtete e-kaubanduse käibe ja Eesti residentide e-kaubanduse ostude kohta siis on näha, et väga palju ostetakse just välismaistest e-poodidest. Täna võib väita, et mida suuremaks muutub e-kaubanduse osa, seda rohkem läheb Eesti residentidelt raha välismaisele kaupmehele. Kas vajame lisaks kampaaniale „Eelista eestimaist!“ ka kampaaniat „Eelista eestimaist kaupmeest!“?
Sarnastel teemadel arutatakse kaubandusega seonduvalt ka mujal maailmas. Modernne kaubanduskeskus on järjest rohkem ka meelelahutus ja toitlustuskeskus. Keskus peab olema osa keskkonnast/piirkonnast ning taas avastatakse hüljatud piirkondi kesklinnas (lao- ja tootmishooned), mida on võimalik arendada tervikliku kontseptsiooniga uueks tõmbekeskuseks. Heaks näiteks Tallinnas asuv Telliskivi linnak. Kauplus ei pruugigi olla ostukoht, vaid proovimise ja vaatamise ruum ja koht, kust saab elamuse/emotsiooni ning reaalne müük/tehing tehakse e-kanalis. Eelnevast lähtuvalt vajavad kaupmehed väiksemaid kaubanduspindasid, samas peab olema esindatus olulisematel kaubandustänavatel (nt. Bond Street Londonis, Via Montenapoleone Milanos või KurfürstenDamm Berlinis), kus ollakse nõus tasuma ka nõudlusele (ja külastatavusele) vastavat renti. Eestis kaubandustänav sisuliselt puudub ja millisest keskusest saab esinduskeskus ja kes jääb kaotajaks, saame näha lähiaastatel.
Kaubanduses on toimumas olulised muutused ja sellest võidab tarbija. Tarbijal on tänu internetile ja e-kaubandusele igal ajal võimalus hinnavõrdlusteks ning see avaldab tohutut survet kaupmehe marginaalidele. Arvan, et igal ajal on oluline oma äri põhjalik tundmine ning täpne kuluarvestus ja aruandlus, mis võimaldab teha ettevõttest lähtuvalt õigeid otsuseid. Täiendava efektiivsuse saavutamiseks tuleb veelgi paremini tunda oma klienti ning analüüsida kas kliendikaardiga või muul moel (nt. koostöös pangaga POS raportid) kogutavaid andmeid. Ja nii kummaline kui see ka ei tundu, on kaupmeestel heade tulemuste jaoks vaja ka ilmataadi abi - korralikku talve parajate külmakraadide ja lumega.
Autor: Ardo Pajur, Swedbank
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!