16. oktoober 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaupmeeste fookus on liigselt kulureal

Aavo Kokk, Peeter Tohver ja Martin Mäesalu
Foto: Raul Mee
Võimalikult suure kasumi tagaajamiseks võib esmapilgul tunduda kaupmeestele, et kõige lihtsam on tegeleda kuludega, rääkis Ellex Raidla Advokaadibüroo vandeadvokaat Martin Mäesalu.

“Eraldi küsimus on aga see, et kas iga lõige kulurealt on pikas perspektiivis siiski õige valik,” küsis Mäesalu. Ta selgitas, et töötajate palga ja erinevate arenduste pealt kokkuhoidmine võib tunduda lühemas perspektiivis samm, millega tõsta efektiivsust, kuid teisalt võib see kaasa tuua parimate töötajate lahkumise ja pidevast värbamisest-väljaõppest tingitud planeerimata lisakulud.

“Eesti kaupmehed on professionaalsed ja vaevalt, et vigu teevad,” oli Catella Corporate Finance tegevpartner Aavo Kokk kindel. Tema sõnul on küsimus pigem selles, et kuidas leida õige tasakaal kuluefektiivsuse ja teenuse kvaliteedi vahel. “Juba praegu näeme, et osades poodides lähevad järjekorrad pikemaks, kuna töötajad on kassadest vähemaks võetud. Kui mõni kaupmees selles osas liiga äärmusesse läheb, siis saavad konkurendid osa ostjaid kindlasti endale,” ütles Kokk.

Konsultatsiooniettevõtte Velström Vallner Tohver juhatuse liikme Peeter Tohveri sõnul on kõige tüüpilisem viga efektiivsuse tagaajamisel see, kui muudetakse rutakalt senist äristrateegiat ja sellega peletatakse olemasolev ostja, kes ei tunne ennast poes enam hästi. “Näiteks majanduslanguses hakatakse sisse ostma kehvema kvaliteediga odavamat kaupa. Pigistatakse töötajatest viimast ehk protsesse lihtsustamata nõutakse sama või siis isegi rohkemat tööd,” ütles Tohver.

Aeg rääkida endale paremad tingimused

Martin Mäesalu sõnul on kaubanduspinna ülejääk sisuliselt kaubandusettevõtja võimalus endale parematel tingimustel sobivat pinda saada. “Oleme ka ise oma töös näinud, et hea kontseptsiooni ja ärimudeliga ettevõtjatel on tekkinud oluline võimalus rääkida kinnisvaraomanikuga läbi nii rendi kui ka muude tingimuste osas,” rääkis Mäesalu. Tema sõnul tuleks seda võimalust julgesti kasutada.

Lisaks tuleb Mäesalu sõnul mõelda, millistes kaubanduskeskustes olemine ei ole enam mõttekas. “Kinnisvarapindade ülepakkumise kontekstis on selge, et kõik kaubanduskeskused ei ole tulevikus enam sama edukad.” Seega tasuks Mäesalu sõnul jätta endale paindlikkust lepingu lõpetamiseks, uuesti läbi rääkimiseks, et tulevikus tekkivaid võimalusi oskuslikult ära kasutada.

Tööjõupuudus läheb veel pingelisemaks

Aavo Koka sõnul on töötajaid Eestis puudu juba peaaegu kõikjal ning olukord muutub aja jooksul veelgi pingelisemaks. “Toidupoodides kasvab iseteeninduse maht, kuid teistes poodides on seda keeruline sisse seada,” ütles ta. Kokk on kindel, et ilmselt hakkame poemüüjatena üha rohkem aja jooksul nägema vanemaid inimesi, puudega inimesi ja välismaalasi. “Ilmselt tuleb kunagi ka aeg, kus poed on pühapäeval kinni ja suletakse varem.”

“Ettevõtted peavad pidevalt pöörama erilist tähelepanu oma tööjõu poliitikale,” rääkis Tohver töökäte süveneva puuduse kohta. Tema sõnul on peamiseks küsimuseks, kuidas motiveerida töötajaid, kuidas hoida head töötajat hetkest, mil ta kandideerib tööle, kuni hetkeni, mil ta otsustab töölt lahkuda.

“Väsinud ja rahulolematu töötaja ei ole lahendus, isegi siis, kui ta on nõus mõni aeg väga väikese palgaga tööd tegema.” Tohveri hinnangul on lahenduseks kõikide võimalike kaubandusprotsesside automatiseerimine. “Aeg ja võimalused on selleks. Iseteeninduskassad on siinkohal hea näide.”

Kuidas efektiivsust parandada

1. Rõhu rohkem tulude kasvamisele ja vähem kulude kärpimisele. Selleks mõtle, kuidas oma äri Eestis, Baltikumis või laiemas regioonis veelgi aktiivsemaks teha. Analüüsi, kas lisaks põhitegevusele võiks mõni teine tegevusvaldkond sinu põhiärile efektiivsust tuua. Heaks näiteks on siinkohal Coopi tegevus Coop panga juures, kus ulatuslikku kaupluste võrgustikku rakendatakse oskuslikult ka muus kontekstis.

2. Lõika õigest kohast. Mõtle eelkõige sellele, mis on kliendi jaoks oluline ja mis teda sinu uksest sisse toob ning püüa hoiduda kulude säästmisest, kui see mõjutab kliendi jaoks olulist osa sinu teenusest.

3. Lõika targalt. Loo efektiivsust eelkõige tehnoloogiliste lahenduste abil. Iseteeninduskassad on igapäevane nähtus toidupoodides, kuid samas võiks need olla kasutuses ka palju laiemalt. Veelgi enam – Amazoni katsetused, kus kliendid lihtsalt märgivad, mis tooteid soovivad osta ning väljudes toimub makse automaatselt, võiks mingil hetkel Eestis aidata samuti säästu saavutada.

4. Osta sisse. Ettevõte tegelegu ise ainult sellega, mida kõige paremini oskab ja suudab.

Allikas: Martin Mäesalu ja Peeter Tohver

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757