Autor: Bondora • 6. jaanuar 2020

Tark laenuotsus võib anda konkurentsieelise

Statistikaameti andmetel näitab Eesti majandus hetkel kasvutrendi ning praegune olukord soosib äri alustamist kui ka olemasolevate ettevõtete edendamiseks vajalike investeeringute tegemist ja finantsvahendite kaasamist.
Foto: Pixabay.com

02. jaanuaril 2020 avaldatud statistikaameti pressiteatest "Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes ka novembris" ilmeb, et jaekaubandusettevõtete müügitulu Eestis oli novembris 628 miljonit eurot. Jaanuarist novembrini 2019 suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta üheteistkümne kuuga võrreldes 4%. Ettevõtlusele soodsat majandusolukorda kinnitab üheselt ka asjaolu, et ettevõtlussektori müügitulu suurenes enamikul tegevusaladel. Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kasvasid ettevõtete kulud 6%. Ettevõtted investeerisid kokku 685 miljonit eurot, mis on 12% kasv võrreldes sama ajaga eelmisel aastal.

Ettevõtluskeskkond on hetkel soodne ning üldine majandusolukord on stabiilne soosides nii oma äri alustamist kui ka olemasoleva ettevõtte edendamiseks vajalike investeeringute tegemist ja finantsvahendite kaasamist. Eesti Panga kodulehel avaldatud artiklist selgub, et Eesti ettevõtted võtavad tänasel päeval varasemast vähem pangalaene. Ühe põhjusena tuuakse artiklis välja jätkuvat intressitõusu ning teise põhjusena asjaolu, et pankadel on olnud võimalik laenu hinda tõsta, sest pangandusturu konkurents on mõnevõrra leevenenud. Seega on tekkinud olukord, kus majanduskasv näitab küll eelmise aastaga võrreldes jätkuvalt häid tulemusi, kuid pangalaenu saamine on muutunud ettevõtjale keerukamaks.

Finantsvahendite kaasamine

Ettevõtte arengut ja majanduskasvu mõjutab oluliselt oskus kaasata õigel hetkel finantsvahendeid, et tagada stabiilsus ka sellisel perioodil, kus majanduskasv on aeglustumas või laenuvõimalused vähenemas. Millised on siis ettevõtja reaalsed võimalused finantsvahendite kaasamiseks? Vastus sellele küsimusel sõltub sellest, millises etapis ja millise eesmärgi tarbeks ettevõtja täiendavaid rahalisi vahendeid soovib turult kaasata. Alustav ettevõtja panustab üldjuhul ka oma isiklikke vahendeid, sest alles loodud ettevõttel on võrreldes juba tegutseva äriga raskem laenu saada ning esimesel aastal ei teeni ettevõte reeglina ka nii palju kasumit, et suudaks kasumi arvelt katta kõiki vajalikke kulutusi.

Tavaliselt tuleb ettevõtjal sellises olukorras pöörduda erinevate finantsteenuste pakkujate poole, kes pakuvad erinevatel tingimustel laenutooteid. Praegusel hetkel on turul küllaldaselt erinevaid laenupakkujaid, alustades suurtest traditsioonilistest pankadest kuni uute ühisrahastusplatvormideni, kes muu hulgas pakuvad ka alustavale ettevõttele suunatud tooteid, millest populaarseim on väikelaen. Finantsvahendite pakkumus võib sõltuda erinevatest asjaoludest, nagu näiteks laenu taotleja tegutsemisaeg, sektor, finantsparameetrid ja teised laenu andmisel määravad asjaolud. Arvestades teenusepakkujate erinevaid intressimäärasid ja teisi laenuga kaasnevaid kulutusi, on eriti oluline teada turul saadaolevate finantstoodete erinevusi. Kindlasti tasub ennast kurssi viia ka laenuandmise protsessi endaga.

Õige finantspartner

Traditsiooniliselt eelistab ettevõtja võtta laenu oma kodupangast, kuid siiski võib juhtuda, et panga seatud tingimused laenajale või panga enda poolt tehtud tulevikku suunatud majandusprognoosid ei soosi laenu andmist alustavale ettevõtjale või oma äri laiendada soovivale väikeettevõtjale. Suuremad pangad võivad tihti olla oma valikutes konservatiivsemad ning nõuavad üldjuhul ka lisatagatisi või hüpoteegi seadmist, mis võib ettevõtjale keeruliseks osutuda. Sellisel juhul võib kaaluda kaasata rahalisi vahendeid finantsturul tegutsevatelt ettevõtjatelt, kes on esitatud nõudmiste osas paindlikumad. Võib juhtuda, et tihedast konkurentsist tulenevalt ei pruugi näiteks väikelaenu intress erineda oluliselt suurte pankade poolt pakutavast.

Eesti turul saab alustav ettevõtja või juba tegutsev firma tuge erinevatelt finantsteenuste pakkujatelt, kelle tooted on suunatud nii eraisikutele kui ka firmadele. Üheks uuemaks nähtuseks on ühisrahastusplatvormid, mis pakuvad laenu üsna soodsatel tingimustel. Finantsinspektsioonil, mis tegeleb Eestis laenuteenuste, fondihaldurite ja kindlustusteenuste pakkujate järelevalvega, on hetkel väljatöötamisel eeskiri ühisrahastusplatvormide tarbeks. Milliseid tingimused see teenusepakkujale seab, ei ole veel hetkel teada, kuid loodetavast jäävad need laenuteenuse pakkujad jätkuvalt heaks alternatiiviks traditsioonilisele pangale.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757