On24: netipoe tagatisraha petturite käest ei päästa

„Probleemid, millele tarbijakaitse viitab, on olnud paari internetipoega, mis on ilmselt sihilikult läinud tarbijate petmisele,“ rääkis Kuld aripaev.ee-le. „Samuti on olnud probleeme eelkõige välismaistest internetipoodidest tellimisega. Tagatisraha või kindlustuse nõudmine ei muudaks nende probleemide juures midagi. Kes petta soovib, see üritab seda teha vaatamata seadustele.“

Kuld lisas: „Probleemide vältimiseks tuleks hoopis tegeleda tarbijate informeerimisega, et nad teaksid, mida teha enne tellimist tundmatutest internetipoodidest. Tuleks saata e-kiri klienditeenindusse või sinna helistada. Tuleks vaadata internetipoe ajalugu, kui kaua see on tegutsenud. Tuleks otsida internetifoorumitest infot konkreetse poe kohta või ise esitada foorumites küsimusi, kas kellelgi on konkreetse poega kogemusi.“

Kuld avaldas samas lootust, et majandusministeeriumi töötajad saavad aru tarbijakaitseameti ettepaneku mõttetusest ja põhjendamatusest ning seaduseelnõuks seda ideed ei vormistata.

"Kui tarbijakaitse üritaks tagatisraha abil tarbijaid kaitsta ettevõtte majandusraskustesse sattumise, mitte petturluse eest, tähendaks see, et tagatisraha peaks maksma kõik tarbijatele kaupu või teenuseid müüvad firmad: ehitusfirmad, kinnisvaraarendajad, mööblitootjad, autoremonditöökojad ja nii edasi," kommenteeris Kuld.

"Kehtiva süsteemi järgi on kõigil ettevõtetel vajalik aktsia- või osakapital. Süsteemi muutmine selliseks, et lisaks nõutud omakapitalile tuleb tarbijakaitsele maksta tagatisraha, kõlab kentsakana," leidis Kuld.