Timothy Geithner, kellest peaks täna
ametlikult saama USA uue presidendi Barack Obama rahandusminister,
süüdistab Hiinat otsesõnu valuutakursiga manipuleerimises.
Kahe suurriigi suhted on sellega saanud terava algusakordi vaid napid päevad peale Obama ametissevannutamist.
Senati finantskomisjoni küsimustele antud kirjalikes vastustes märkis Timothy Geithner läinud neljapäeval, et president Obama on „paljude majandusekspertide järeldustele tuginedes seisukohal, et Hiina manipuleerib renminbi kurssi“. Lisaks märkis Geithner, et USA uus president plaanib kasutada kõiki diplomaatilisi kanaleid, et survestada Hiinat sellist valuutapoliitikat muutma. Veel ootab USA uus valitsus, et Hiina jõulisemaks stimuleeriks oma kodumaist nõudlust, ütles Geithner.
Hiina on süüdistused tagasi lükanud ja kardab, et selle ettekäändega hakatakse majanduskriisi süvenedes järjest enam Hiina kaupadele tõkkeid seadma.
Nädalavahetusel ütles Hiina keskpanga asekuberner Su Ning, et riigid ei peaks selliste „ettekäänetega“ protektsionismi eest kostma. „See ei aita lahendada finantskriisi ega edendada globaalse majanduse tervet ja stabiilset arengut,“ ütles ta agentuuri Xinhua teatel.
Hiina kaubandusministeerium teatas, et „Hiina valitsus pole kunagi kasutanud nn valuutakursi manipuleerimist, et saada eelist rahvusvahelises kaubanduses“. Ministeerium lisas, et „alusetu kriitika Hiina valuutakursi üle aitab kaasa vaid protektsionismile USAs, mitte aga küsimuse reaalsele lahendamisele“.
Hiina on lasknud dollariga seotud renminbil 2005. a juulist läinud aasta keskpaigani ca 20% tugevneda. Sealt edasi on kurss püsinud praktiliselt muutumatuna. Kriitikute sõnul hoiab Hiina oma valuutat kurssi kunstlikult odavana, tagades nii oma ekspordifirmadele ebaausa konkurentsieelise.
Geithneri sõnaselge süüdistus on erinev George W. Bushi rahandusministri poliitikast, mis nii otse Hiinat ei kritiseerinud. Mitmed USA kongressi liikmed on tahtnud Hiina kaupadele sanktsioone kehtestada. Toetust leiavad Geithneri sõnad kindlasti ka USA tööstustootjate, ametiühingute ja poliitikute seas, kes väidavad, et Hiina lööb ebaausate võtetega USA töökohti üle.
USA peab siiski ettevaatlik olema ja Hiinaga häid suhteid hoidma. Hiina on suurim USA valitsuse võlakirjade ostja Jaapani järel. Mullu novembri seisuga oli Hiina käes 682 miljardi dollari väärtuses USA valitsuse võlakirju. Teisalt on USA Hiina ekspordiettevõtetele äärmiselt oluline turg.
Hiina kommentaatorid pelgavad, et sõnasõda on signaal eesolevatest tõsisematest kaubandustülidest. Seda enam, et Geithneri väide on esitatud kirjalikult. „See on uue presidendi meeskonna esimene seisukohavõtt Hiina osas ja see on provokatiivne,“ ütles Šanghai Fudani ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Shen Dingli.
Hiina valuuta tugevnemisest hoolimata on riigi jooksevkonto suures ülejäägis. Mida enam maailma majanduslangus süveneb, seda suuremat hõõrumist see võib tekitada. 2008. a neljandas kvartalis kasvas Hiina kaubandusülejääk rekordilisele 114,3 miljardile dollarile.