Oleme lähenenud igale avalduse esitanud
üürivõlglasele individuaalselt ja kohe kindlasti ei ole linn tegelenud
lausdoteerimisega, rõhutas Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna
majandamisteenistuse juhataja Eva Lääne.
Selle aasta alguses laekus linnavalitsusse avaldus rendihinna langetamiseks ligi kümnelt firmalt, kellest Lääne kinnitusel vaid viis tegutsevad toitlustamisega. „Otsust vastu võttes oleme alati lähtunud konkreetsest üürnikust ja tema olukorrast,“ rääkis Lääne. „Ja pealegi oleme üüri alandanud väga lühikeseks ajaks ehk kolmeks kuuks. Suvekuudel pole ükski rentnik üürisoodustust saanud.“
Lääne andmeil jäi üüri langetamine vahemikku 10-40 protsenti, sõltuvalt konkreetsest üürnikust. Näiteks Raekoja platsil küsib Tartu linn oma pinna väljarentimise eest 200-300 krooni.
Lääne sõnul jälgib linn hoolega võlglaste käekäiku, sest linn muretseb, et üür ikka laekuks. „Kui oleme võlgniku taustauuringu ära teinud ja tunnetame, et teine pool on võimeline siiski madalama üüriga edasi tegutsema, siis on õigem valida võlagraafiku ajatamise tee,“ lausus Lääne. „Rendilepingu lõpetamise puhul jääksime ju sellestki tulust ilma, mis meil on, pluss see, et ruum on kaks-kolm kuud tühi ja ei ole välistatud, et uus üürnik osutub eelmisest veel hullemaks.“