Autor: Kaubandus.ee • 31. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Perefirma eelis on, et me ei looda riigi peale, vaid teenime ise endale pensioni. Lapsed ongi meie pension," ütleb Osvald Teenuste üks omanikke, perepoeg Jonel Põld (32).

Ta istub Tallinnas Pärnu maanteel asuvas Osvald Cafes punutud diivanil, tunneb ettevõtte käekäigu üle siirast rõõmu ja mõlgutab tulevikuplaane.

"Miks mitte müüa seda ärimudelit ehk frantsiisi naaberriikidesse Lätti või Leetu," ütleb ta. Maailmas palju ringi reisinud Jonel kujundas mõlemad kohvikud oma käe järgi idamaises stiilis. Nii, nagu kohvikute ehedast puidust mööbel, punutud toolid ja bambustapeet, on naturaalsus oluline märksõna ka ettevõtte pakutavas toidus.

"Meie põhisuund on naturaalsed, kodumaised toiduained ning lihtsad ja ehedad Eesti toidud," lausub Jonel.

Osvald Cateringi on kutsutud toitlustama nii kellatorni kui ka pankrannikule. Ehkki Tabasalus on restoranide seas mitmeid konkurente, ei saa Joneli sõnul tööpuuduse üle kurta.

Pere veenis isa palgatööst loobuma

Osvald Teenused käive oli 2008. aastal 6,2 miljonit krooni ja puhaskasum ligi 340 000 krooni. Firma kasvatas 2008. aastal käivet kolm, kasumit aga koguni kolmteist korda ning saavutas Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk gasellide edetabelis 66. koha. 2009. aasta oli omanike sõnul aga veelgi parem.

"Meie põhimõte on, et dividende me välja ei võta ja kasumi investeerime ettevõttesse. Oleme investeerinud kööki ja catering'i-varustusse," ütleb Jonel.

Ettevõtte süda ehk suur köök asub Tabasalus. Seal valmib kogu menüü, milles on ligi sada nimetust - alustades suupistetest ja lõpetades koduse maasikatordiga. Lisaks igapäevane lõunamenüü, milles on kaheksa rooga suppidest magustoiduni.

Ema Monika (52) õlul on kogu toidu valmistamine ja logistika, poeg Jonel tegeleb müügi ja juhtimisega. Isa Heino (51) suhtleb ametiasutustega, hangib vajalikke lubasid ja vastutab söögikohtadele ettenähtud kõikvõimalike nõuete täitmise eest. Poeg Ingvar pakub transporditeenust.

"Isa teenis aastaid leiba kraanajuhina, kuid lõpuks suutsime ta palgatöölt ära võtta ja vabastada "orav rattas" olekust," naerab Jonel. "Püüdsime talle selgitada, et kasulik on töötada iseendale. Ma usun, et nüüd on ta mitu korda õnnelikum!"

Kartulite koorimine oli tulus äri

Jonel elas kaks ja pool aastat USAs. Tagasi tulles otsis ta endale tegevust. Ja leidis ka. Kartulikoorimise.

"Pakkusime Tallinna restoranidele kooritud kartuleid. Uskumatu, aga see oli väga hea äri," meenutab Jonel. Sageli oli vaja tal ka endal näppudele valu anda.

"Kartulikoorimine on nagu raketiteadus. On väga tähtis, kuidas kartul on kasvatatud, milline sort, kui palju väetatud," selgitab ta. Ühel hetkel kartulikoorimise äri lõppes. Ei, mitte nõudluse, vaid hoopis töökäte puudumise tõttu.

Perefirma eelistest rääkides on Joneli sõnul oluline usaldusväärsus. Oma lähedasi võib sajaprotsendiliselt usaldada. "Kui võtad tööle võõra inimese, olgugi kõikvõimalike testide alusel, ei pruugi alati nii olla. Inimesed muutuvad," ütleb Jonel.

Samas ei saa oma pereliikmetega käituda nii nagu palgatöötajaga, kelle saad probleemide tekkimisel lihtsalt lahti lasta. "Ema ja isa ei saa ju ukse taha visata," muheleb ta.

Mõistagi tulevad tööjutud pere õhtusöögilauda ja puhkepäevadesse kaasa. "Kui see ei muutu kurnavaks, pole hullu. Ise tunnen aeg-ajalt, et olen liiga palju end pühendanud tööle. Samas, mulle lihtsalt nii väga meeldib see, mida ma teen," tunnistab ta.

Mis puudutab riigi või omavalitsuse toetusesse, siis Jonel ettevõtjana seda ei tunne. Pigem lükatakse ettevõtjatele kaela kõikvõimalikud maksud, viimase kirvena on õhus Tallinna müügimaks. "On ainult maksud. Nii ettevõtja kui ka inimene on riigi jaoks üks suur ressurss," nendib ta.

Samas kiidab Jonel Harku valda, kes on ettevõtjaid igati toetanud. Lisaks on vald kohalike elanike jaoks palju ära teinud, valminud on uued terviserajad jms.

Väikeettevõtja: tuleb suurelt mõelda

Mitmeid kordi jutuajamise käigus lipsab mehe suust väljend "tuleb suurelt mõelda".

"Inimestel on hirm tuleviku ees, kuid küsimus on mõtlemises. Pole vaja karta. Kardab inimene ju ainult iseennast," räägib Jonel. Ta on veendunud, et praegu on kõige parem aeg alustada ettevõtjana.

"Näiteks inimene, kes on töötanud aastaid palgatöölisena elektritööstuses, kuid tunneb, et tahab saada pagariks, sest see töö tuleb hästi välja, võiks hakata seda tegema," julgustab Jonel.

Raske aeg soodustab perefirmade teket

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lektor Merike Kaseorg ja emeriitdotsent Aino Siimon

Raske aeg soodustab ettevõtlikkust. Et töötute arv kasvab, arvame, et praegune majandusolukord soodustab uute FIEde, mikro- ja väikeettevõtete, sh pereettevõtete teket. Pereettevõtete jaoks on oluline pere ülalpidamise võimalus.

Arvame, et pereettevõtete traditsioone kannavad edasi järgmised põlvkonnad, kui nad on juba maast madalast kaasatud pereettevõttesse ja tunnetavad perefirma eeliseid: mitmekülgsed võimalused nii töökogemuste omandamiseks, enda proovile panemiseks kui ka eneseteostuseks.

Et piirid on rohkem avatud, siirduvad paljud potentsiaalsed mantlipärijad välismaale õppima, tööle ja elama. Samuti toob piiride avatus Eestisse rohkem välisinvestoreid, kellega võrreldes ei pruugi meie pereettevõtted olla konkurentsivõimelised.

Riik peaks pereettevõtlust kindlasti toetama. Oluline on ka pereettevõtete infobaasi loomine, kodumaise kogemuse üldistamine ja eduka kogemuse levitamine meedia kaudu. EAS, EVEA vms organisatsioon võiks uuringufirmade abil küsida pereettevõtjatelt nende töö ja isikliku elu ühendamise, rahaliste võimaluste, juhtimise, järglaste koolitamise, valupunktide ja ootuste jms kohta.

TAUST

Osvald Teenuste alla kuuluvad:

• Osvald Cafe Tallinnas

• Osvald Lunch

• Osvald Haus Tabasalus

• Osvald Puhastus

• osalus koolitus-, majutus- ning konverentsiteenust pakkuvas Endla turismitalus Saue vallas

TAUST

Eesti kuulsad pereärid

• Ekspeaminister Tiit Vähi pere ja sugulased on kaasatud äridesse. Tiit Vähi ise on Silmet Grupi juhatuse esimees ning ettevõtte suuromanik 42,9 protsendiga. Margus Vähi, Tiidu onupoeg, on Sillamäe sadama juhatuse liige. Ronald Vähi, Tiit Vähi poeg, kuulub Silmet Grupi nõukogusse (osalus 14,3%). Evelin Karp (Vähi), Tiit Vähi tütar, on Silmet Grupi pearaamatupidaja (osalus 14,3%). Valga Groupis on lisaks Vähidele omanikud Jaak Raudsepp (14,3%) ning Priit ja Raul Raudsepp (mõlemal 7,1%). Jaak Raudsepa abikaasa Hele-Eda ja Tiit Vähi abikaasa Raine-Lea on õed.

• Perekond Karule kuulub lasterõivaste kauplustekett Mothercare, mille omanikfirma on Emahool. Firmas on pea võrdne osalus kõigil pereliikmetel. Juhatusse kuuluvad pereema Kaia ja tütar Ines, omanike seas on ka Armin ja Erik Karu. Emahool OÜ käive 2008. a oli 35,8 mln kr, kasum enne maksustamist 7,2 mln kr. Äripäeva Gaselli TOPis oli Karude firma 480. kohal.

PANE TÄHELE

Perefirma eelised…

• Lihtsam on alustada, sest äri käivitamisel on vaja pühendumist ja lojaalsust.

• Abikaasad näevad teineteist sagedamini ja see võimaldab planeerida ühist aega.

• Pereliikmega on vabam suhelda, teda on lihtsam usaldada ja temaga saab vastutust jagada.

• Haaratakse kaasa ka lapsed, raha jääb n-ö perre.

• Ühtekuuluvus, ühised eesmärgid, paindlikkus, vajalike otsuste kiirus.

• Oled iseenda peremees, jääb aega perele.

• Sisemine motivatsioon: pereliikmelt nõutakse rohkem ja pingutatakse rohkem.

…ja ohud

• Suutmatus eraldada töö- ja eraelu.

• Ebaõnnestumine on löök tervele perele.

• Lööb sageli segamini peres valitsenud hierarhia, kui selgub, et naisel on paremad juhivõimed kui mehel.

• Pinged paarisuhtes - pideva koosolemisega kurnatakse lähisuhe välja, töösuhted imbuvad peresuhtesse.

• Probleemid rahaasjades, õiguste ja hüvitise jagamisel.

• Eri põlvkondade erinevad huvid. Lastel teised huvid, nt välismaal õppimine. Samuti tekitab lastes keeldumine töötada perefirmas süümepiinasid vanemate ees.

• Pereliikmete oskused ja võimed ei pruugi töökohale vastata. Lähisugulastes võib tekitada pingeid nt lapse kiire edutamine.

• Ebaselge tulevikuvisioon, motivatsioonipuudus, soovimatus end arendada jms.

Allikas: Merike Kaseoru, Aino Siimoni uuring "Perefirmade loomise, tegutsemise ja arengu probleemid Eestis", 2006

NUMBER

• 40% perefirmade loomise ajendiks oli Tartu Ülikooli teadlaste uuringu järgi äritegevus, 24% perefirmade puhul leivateenimine, 17% puhul oskuste ja kogemuste ühildamine.