Autor: Kaubandus.ee • 12. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tarbijakaitseamet sai tarbijakaitseseaduse muutmise eelnõu, millega lubatakse hinnasildi ja kassas võetava hinna 1%list erinevust, arvamuse avaldamiseks alles sel esmaspäeval. Arvamusi ootas riigikogu rahanduskomisjon juba kolmapäeva õhtuks.

Materjalidega tutvumise ja kommenteerimise aeg on olnud väga napp, tõdes tarbijakaitseamet kommentaaris Äripäevale.

Järgneb Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste kommentaar.

Praeguseks oleme tutvunud asjakohaste materjalidega ning võib öelda, et Tarbijakaitseamet ei toeta tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõud. Olgu siinkohas välja toodud ka väike ülevaade põhjustest:

1.      Eelnõu on vastuolus ebaausate kaubandustavade direktiivi (2005/29/EÜ) nõudega, millise kohaselt peab tarbijatele  avaldama kauba või teenuse müügihinna ehk siis lõpphinna, milline sisaldab ka kõiki tasumisele kuuluvaid makse, viimaste seas ka võimalikult KOV kehtestatud müügimaksu.

2.      Hinna avaldamise põhimõtete muutmine ei saa olla seotud ühe kohaliku omavalitsusüksuse maksu, antud juhul müügimaksu, kehtestamisega oma territooriumil. Teistes kohaliku omavalitsustes juba varem kehtestatud müügimaks pole tekitanud sarnast seadusandlikku paanikat.

3.      Eelnõu pole seotud hinna kahes vääringus avaldamisega ja seeläbi ka eurole üleminekuga, vaid sätestab seaduseelnõuna ühe piirkondliku kauplejate huvigrupi huvide seadustamise suhteliselt lühikeseks perioodiks. Sellise ajutise ja vaieldava iseloomuga põhimõtete seadusena vastuvõtmine diskrediteerib rahvuslikku seadusandlust. Samal ajal kui kehtiks kavandatav seadusemuudatus, peab Eestis eurole ülemineku perioodil 01. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011 näitama kaupade ja teenuste hindasid paralleelselt nii eurodes kui ka eesti kroonides, et harjutada tarbijaid uue vääringuga. Praktikas tekib olukord, kus tarbijale on ebaselge, kas kauba või teenuse õige ja tegelik müügihind selgub kassas, kajastub hinnasildil ning millises ulatuses peab see olema avaldatud eurodes ja/või eesti kroonides. Kirjeldatud olukord muudab nii regulaarse kui ka kahes vääringus hinnaesitluse järelevalve äärmiselt keeruliseks ja seab ohtu eurole ülemineku hinnakontrolli – kui hinnatõusu pärssiva meetme realiseerumise. 

4.      Tarbijakaitseamet on arvamusel, et sissepääsu või kassa juures asuv selgitustahvel, mis on eelnõu esitajate pakutav alternatiiv, ei ole piisav meede kauba või teenuse müügihinna ehk siis lõpphinna avaldamise asendamiseks. Olukorda komplitseerib veelgi asjaolu, et seitsmekuulise perioodi vältel toimuvad ka suureulatuslikud hooajalised protsendipõhised allahindlused.

5.      Segadust süvendab ka see, et müügimaksuga maksustatavate kaupade ja teenuste loetelu on ebaselge ning praktikas ei saada aru, millistele müügisaalis pakutavatele kaupadele ja teenustele müügimaks lisandub.