"Varasemate aastate varade mahakirjutamiste järel oleks oodanud, et ettevõtte bilanss on praeguseks oluliselt "puhtamaks" muutunud, kuid tuleb nentida, et luukeresid leidus kapis veelgi. Tõenäolisemad suure kahjumi kaasa toonud varad bilansis on firmaväärtus, nõuded ja laovarude seis ning võimalik ka, et kinnisvarainvesteering," rääkis ta.
Oidermaa sõnul sõltub aktsiaemissiooni toimumine väga palju neljanda kvartali kahjumi suurusest ning ka pankade nõudmistest. "Arvestades nii neljanda kvartali kahjumit kui ka eesseisvat hooajaliselt nõrka esimest kvartalit, siis on esimese kvartali lõpuks omakapitali tase kindlasti üpriski madal võrreldes laenukapitaliga," lausus ta. Seetõttu võivad mitmed võlausaldajad tunda suuremat ebakindlust ning nõuda uue aktsiakapitali kaasamist, lisas LHV vanemanalüütik.
"Teine tähtis faktor on siinkohal ettevõtte rahavoog põhitegevusest, mis on börsiteadete põhjal neljandas kvartalis siiski suhteliselt tugev olnud, kuna varade mahakirjutamine on mitterahaline kulu. Seetõttu võib Baltika näiteks käesoleva aasta esimese poole ka ilma uut raha tõstmata suuta üle elada," rääkis Oidermaa.
Tema sõnul pole viimase paari aasta jooksul Baltika juhtkonna lubadused ja ootused finantstulemuste osas realiseerunud ning seetõttu on ka mitmed investorid ettevõttes pettunud. Ettevõtte viimaste teadete järgi on kvartalitulemused ilma ühekordsete kuludeta tugevad, kuid õige pildi saab sellest ette alles täisraporti avalikustamise järel. "Siiski tuleb rõhutada, et ettevõtte poolt oli õige samm kasumihoiatusega välja tulla nii kiiresti kui võimalik," märkis Oidermaa.