Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kolmandas kvartalis suurenes kaupade eksport kui ka import
2011. aasta III kvartaliga võrreldes suurenes käesoleva aasta III kvartalis kaupade eksport 8% ja import 11%. Nii ekspordi kui ka impordi maht oli kvartali arvestuses rekordiline. Kaubaeksporti suurendasid peamiselt mineraalsed tooted ning keemia- ja garderoobikaubad. Puidu- ja metallitoodete eksport samas kahanes mõnevõrra. Kaubaimport suurenes enamikes kaubagruppides, v.a metallitooted. Ennaktempos kasvas mööbli ja transpordivahendite (eelkõige raudteeveerem ja laevad) sissevedu. Kaubavahetuse puudujääk suurenes aastatagusega võrreldes neli korda, 151 miljoni euroni, moodustades 3,4% sama kvartali SKPst. Puudujäägi kasvu taga olid peamiselt transpordivahendid ning masinad ja seadmed.
Eesti Panga ökonomist Andres Saarniit kommenteeris, et maailmamajanduse olukorra ja ebamääraste kasvuväljavaadete tõttu on Eesti ekspordinäitajad olnud tänavu heitlikumad kui tavaliselt. Käesoleva aasta esimeste kuude 9%ni küündiv kaupade väljaveo aastakasv (mõõdetud jooksevhinnas) asendus teises kvartalis ligi 3%lise langusega ja kiirenes kolmandas kvartalis taas ligi 8%ni. Sellel taustal oli mõneti üllatav teenuste ekspordi kasvutempo järsk aeglustumine sellistel tegevusaladel nagu kaubavedu, reisiteenused ja ehitus.
Teenuste ekspordi-impordi ülejääk vähenes aastatagusega võrreldes ligi viiendiku võrra, 353 miljoni euroni. Teenuste eksport kasvas 2% ja import 15%. Impordi kiirema kasvu põhjustas eelkõige kaubaveoteenuste sisseost importkaupade kohaletoimetamiseks. Kõikide põhiliste teenuseliikide, v.a autori- ja litsentsitasud, eksport oli suurem kui nende import. Traditsiooniliselt ületas eksport importi enim reisi-, veo- ja muude äriteenuste puhul, mis kokku andsid teenuste konto ülejäägist 95%.
“Käesoleva aasta kolmandas kvartalis kasvas põhikapitali tehtud rahapaigutuste ja SKP suhe 28%ni, mis on kriisiaegne kõrgeim tase. Tänu kasvanud investeerimisaktiivsusele oli nii kaupade kui ka teenuste import varasemast suurem. Seetõttu kahanes kolmanda kvartali kaupade ja teenuste konto ülejääk aastatagusega võrreldes umbes kaks korda, seda nii absoluutsummas kui ka mõõdetuna SKP suhtes. Ülejääk moodustas siiski 4,6% kvartali SKPst. See on märgatavalt suurem kui euroala liikmesriikide viimase poolteise aasta vastav keskmine näitaja, viidates endiselt kõrgele säästmistasemele,” ütles Saarniit.
Maksebilansi jooksevkonto ülejääki vähendas investeerimistulude väljavool. Sarnaselt varasemate kvartalitega oli valdavalt tegemist tulude arvestusliku väljavoolu ehk Eestisse reinvesteeritud kasumiga sõnas Eesti Panga ökonomist Andres Saarniit. Lisades, et tegelikud dividendid moodustasid seejuures tulude väljavoolust vaid 8%. Kokkuvõttes vähenes jooksevkonto ülejääk kolmandas kvartalis 0,9%ni SKPst.
Kuivõrd jooksevkonto ülejääk tähendab seda, et kolmandas kvartalis puudus vajadus välisrahastamise järele, kahanes jätkuvalt ka netovälisvõlg. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis olid Eestis nõuded välisvõlakohustustest esimest korda suuremad.
Lisainfo:
Eesti maksebilansi jooksevkonto oli 2012. aasta III kvartalis taas ülejäägis. See moodustas 39 miljonit eurot ehk ligi 1% sama kvartali SKPst, jäädes kõvasti alla eelmise aasta sama kvartali rekordülejäägile.Kui 2011. aasta kolme esimese kvartali maksebilansi jooksevkonto oli kokku 209 miljoni euro suuruses ülejäägis, siis 2012. aasta sama perioodi jooksevkonto oli 179 miljoni euroses puudujäägis.Käesoleva aasta III kvartali jooksevkonto ülejäägi vähenemist mõjutasid kõik jooksevkonto komponendid peale jooksevülekannete. Ühelt poolt suurenes kaupade ekspordi-impordi puudujääk ning tulu netoväljavool, teisalt vähenes teenuste konto ülejääk.Väliskaubanduse puudujääk kasvas valdavalt taristu arendamisega seotud transpordivahendite ning masinate ja seadmete impordi suurenemise tõttu.Teenuste ekspordi-impordi ülejäägi vähenemise peamiseks põhjuseks oli sisseostetavate veoteenuste mahu kasv, kuna kohale oli vaja toimetada rekordhulk importkaupa.Tulu netoväljavoolu kasvu põhjustas eeskätt tulude reinvesteerimisega seotud mitteresidentide Eestis teenitud investeerimistulu suurenemine ning residentide välismaal teenitud investeerimistulu vähenemine.Kapitalikonto oli 212 miljonit euro suuruses ülejäägis, mis koosnes peaaegu täielikult Euroopa Liidu toetustest taristu arendamiseks.Eesti majandus oli kolmandas kvartalis netolaenuandja – finantskonto kaudu suundus kapitali välja 109 miljonit eurot enam kui sisse tuli.Valitsemissektor ja krediidiasutused finantseerisid välismaailma kokku 348 miljoni euro väärtuses.Ettevõtlussektori ja keskpanga piiriüleste finantsvoogude suund oli samas vastupidine: sissevool oli väljavoolust 239 miljonit eurot suurem.Eesti majanduse koguvälisvõlg kasvas kvartaliga 1% võrra 16,2 miljardi euroni, olles 3% väiksem kui viimase nelja kvartali SKP. Koguvälisvõlga suurendas peamiselt valitsemissektor. Kuna kvartali jooksul kasvasid võlanõuded välismaailma vastu rohkem kui võlakohustused, oli Eesti neto välisvõlg esmakordselt positiivne, moodustades kvartali lõpus 0,1 miljardit eurot ehk 0,6% nelja viimase kvartali SKPst.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
