Autor: Maarit Eerme • 1. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keila Tarbijate Ühistu juhatuse esimees Olavi Mäll rääkis, et iseteeninduskassade kasutamise  perioodi jooksul, on klientide emotsioonid olnud positiivsed. „Antud kassade kasutajatest on kujunenud n.ö. „poodlejate klubi“ – ehk seltskond inimesi, kes pidevalt iseteeninduskassasid kasutavad,“ ütles Mäll.

Keila Rõõmu Kaubamajas kasutusel olevad kassad on Mälli sõnul kasutamiseks ainult väikeste ostude sooritamiseks. Samas on ka väga suur hulk kliente, kes ei ole antud kassat näinud ning soovivad proovida ja siis on üllatunud antud süsteemi olemasolust. „Viimane positiivne tagasiside tuli läbisõidul olnud Läti inimeselt,“ ütles Mäll.

Mälli sõnul ei ole neil nelja aasta jooksul NRC iseteeninduskassaga probleeme olnud. Kuna NRC kassad on väga head just väikeste ostude sooritamiseks, siis Mäll soovib, et tekiks juurde ka suurema kaubakoguse maksmise funktsioon ja neid on nad ka kaalunud. „Kümme aastat tagasi soovisime sellest alustada, kuid Eesti väiksus seadis nendele lahendustele piirid ette,“ kommenteeris Mäll.

Iseteeninduskassa ei ole Mälli sõnul väga palju kallim kui lindikassa, arvestades kogu atribuutika kokku, alustades kassalauast. „Investeeringu tasuvusaeg on samas suurusjärgus ja veidi isegi parem, kui arvestada tipptunde, kus üks kassapidaja teenindab nelja ostjat,“ ütles Mäll.

Rõõmu Kaubamajas on iseteeninduskassast läbikäinud klientide keskmine ostusumma nelja-viie euro vahel.

Keila Tarbijate Ühistu otsustas 2009. aastal kasutusele võtta NRC kassasüsteemi, kuna neil oli vaja võimalust kuni 10 ostuga ostjate kiiremat läbipääsu kassatsoonist. See oli ka peamine põhjus, miks nad ei võtnud kasutusele puldiga süsteemi nagu on kasutusel Selverites. Mälli sõnul on kliendil ebamugav seista kassas, kus ees on kaks ostjat suurte ostukorvidega ning kolmas klient soovib maksta ainult ühe toote eest.

Mälli sõnul sobivad NRC iseteeninduskassad sellistesse ettevõtetesse, kus tarbijate ostukorvid ei ole väga suured, inimesed ostavad vähe tükke korraga ning kaubad on kindlasti varustatud EAN koodiga.

20. märtsil toimuval kaubanduse seminaril „Kuidas IT lahendused kaubanduses raha teenima panna?“ räägib Selveri müügidirektor Kristi Lomp, kuidas on Selveri iseteeninduskassad tööle läinud, millised probleemid nendega kaasnevad ja millist kasu on iseteeninduskassad ettevõttele toonud.

Seminaril teeb inspireeriva ettekande Valge Klaari omanik Heiti Kender, kes räägib IT innovatsioonist kaubandusest. Samuti annab Hansab ülevaate elektroonilistest hinnasiltidest ning sularahata käsitlemise süsteemist. Seda täiendab EMT enda kogemusega elektrooniliste hinnasiltide kasutamisest.

Hetkel on käimas küsitlus, kus uuritakse personaalseta pakkumiste tegemist Eesti kaubandusettevõtetes. Selle küsitluse tulemustest teevad kokkuvõtte ärinõustaja Indrek Saul ning Infovara ärianalüüsi juhtivkonsultant Andres Kukke. Lisaks analüüsile toovad nad näiteid ka mujal maailmast klientide andmete analüüsist.

Päeva teises pooles tehakse ülevaade elektrooniliste reklaamsõnumite edastamisest, appide kasutamisest kaubandusest. Samuti antakse häid näpunäiteid IT lahenduste tellimiseks ning räägitakse ka läbikukkunud IT projektidest.

Seminari kava saab vaadata siit.