Autor: Maarit Eerme • 26. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„See, et kaubandusketid suruvad tööstustele peale omatooteid, pärsib ettevõtete motivatsiooni ja arengut,“ tõdes Rakvere Lihakombinaadi juht Teet Soorm. „Praegu on lihatoodetes omatoodete osakaal küll madal, kui see tõuseks aga 50-60% tasemele nagu Euroopas, siis ma pole kindel, et meil oleks Rakvere Lihatööstust, Atriat jt. sektori suurtegijaid. Meie ettevõtted pole nii konkurentsivõimelised, et suurtel turgudel töötavatele välisettevõtetele vastu panna.“

Kalevi juhi Kaido Kaare sõnul on private labelit mõtet teha ainult siis, kui see toodab mingit lisaväärtust ettevõttele.

Samas on private label hea võimalus välisturgudele sisenemisel. „Näiteks Valio ekspordib edukalt  Itaaliasse juustu,“ nentis Valio Eesti juht Maido Solovjov. „Samas, kui pool toodetavast kilepiimast, mis läheb Eesti turule, on private label, siis me ei ole õnnelikud selle üle.“

Tööstuste seisukohaga ei nõustunud aga ETK juht Jaanus Vihand. „Private label ei ole saatanast!“ ütles Vihand. „Ei saa öelda, et private label tapab innovatsiooni. Tere D-vitamiiniga piim on hea näide innovatsioonist ja tootearendusest. Samamoodi Valio uued tooted.“