Autor: Laura Mallene • 10. mai 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Rimil on üle 400 hankija ja kui kõik oleks rahulolematud, siis ei oleks neid hankelepinguid. Niipalju kui ma olen kuulnud ostudirektorilt, et on tehtud ka hankelepingutes erandeid – kõik on läbiräägitav,“ kommenteeris Bats.

Lepingute aluseks ei ole Batsi sõnul midagi, mida Rimi on iseseisvalt välja töötanud. Tegu on Batsi sõnul rahvusvaheliste standardite põhjal koostatud lepingutega, mis ka mujal maailmas toimivad.

„Pigem ma olen aru saanud ja lugesin ka sellest artiklist välja, et jah, need lepingud on karmid, aga pigem on tendents sinnapoole, et ollakse paindlikumad kui varem,“ leidis Bats.

Juhul, kui on tehtud lepingupunktis korrektuure, siis on Batsi sõnul selle taga mingi põhjus. „Meil on ka vaja kliendile tagada ja kliendi ees anda vastutus mingite toodete osas. Ma kujutan ette, et üks punkt, mille osas ollakse karmimad kui varem, on kvaliteet. Selles osas on Rimi tõesti teistest pisut nõudlikum,“ teatas Bats.

Batsi sõnul ei saa jaekett tellida hankijalt täpset kogust kaupa. „Nõnda nagu tegeleb ennustamisega hankija –millist toodet tarbija tahab ja kui palju ta kavatseb seda osta - teeme seda ka meie. Muidugi meil on müüginumbrid ja arvud abiks, aga samasugused numbrid on ju ka hankijal,“ märkis Bats.

„See, et koostöö hankijatega oleks parem, et oleks võimalik rohkem suhelda ja lepingutingimusi arutada, on ettevõtte südameasi ja suure küsimuse ja mõttega üleval. Omalt poolt teeme kõik, et asi paraneks,“ lubas Bats.