Suva AS juht Viktor Saarestik tõi välja, et pea kõikide jaekettidega on lepingud ühetaoliselt karmid. Asja parandaks koguste eelkokkulepped.
"Lepingud on enam-vähem standardsed: oleme kõiges süüdi, vastutame kõige eest ja jaeketil on ainus kohustus maksta kauba eest raha tähtaja saabudes. Ülejäänud on meie kohustused. Võib-olla teistel ei ole selliseid lepingud, aga mulle tundub, et meil on kõik ühetaolised," rääkis Saarestik.
Saarestik ei toonud eraldi välja ainustki ketti. „Suurem osa – nagu pangaski või kindustusfirmas - on peenes kirjas väga palju ja vaidlustada ei saa,“ kommenteeris ta.
Saarestiku sõnul parandaks asja, kui lepinguga pandaks paika kogused. „Ühe Soome ketiga on meil paigas, kui palju kaupa toodame. Ühegi Eesti ketiga sellist tingimust ei ole. See on tootja jaoks kõige hullem asi – kui üks paar on puudu, tuleb kohe trahv,“ kinnitas Saarestik. „Kui me ei tarni õigeaegselt või jääme hiljaks, sellest saan veel aru. See on meie enda teha. Aga kui mulle ei öelda, kui palju kaupa vaja – kuidas ma tean, palju teha? Välismaal ostetakse kollektsioon sisse ja öeldakse: ostame nii palju. Hinnad ja kogused pannakse paika mitu kuud ette. Meie kettides sellist asja ei ole.“
Seotud lood
Rimi Eesti Food AS kommunikatsioonispetsialisti Katrin Batsi sõnul on hankelepingud standardsed. Samas ollakse märksa paindlikum kui varem ning tehakse ka erandeid.
Sangaste Linnas AS juht Pille Poll sõnas, et hankelepingud muutuvad üha karmimaks.
Eks need lepingud on tõesti karmid. Selle võimaluse eest, et müüa saame, peame päris korralikku protsenti maksma, tunnistas Kadarbiku Köögivili OÜ juht Veiko Pak.
Nopri talumeierei omaniku Tiit Niilo sõnul on hea hankija ja jaeketi vaheline suhe paindlik.
Selveri pagarilettide küpsetusjuhi Irina Kaganskaja sõnul on viimastel aastatel pagaritoodete müük märkimisväärselt kasvanud. Eriti menukaks on osutunud käsitsi valmistatud ciabatta'd ja focaccia'd oliividega.