Autor: Rivo Sarapik • 10. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Marko Põder, Rimi Eesti AS formaadijuht

Kaupluste lahtiolekuaega reguleerib reeglina klient. Monitoorime kaupluste lahtiolekuaegade tasuvust pidevalt. Kui märkame, et mõnes piirkonnas on kaupluses väga varajasel või hilisel tunnil vaid üksikud ostjad, teeme ka vastavaid otsuseid.

Võimalust, et ühel päeval on kaupluste lahtiolekuaeg lühem, ei saa välistada. Siinkohal pöörduks mina aga tarbijate poole küsimusega, kas kõik on ühtselt seda meelt, et pühapäeval ei pea poest süüa saama ning õhtul pärast seitset peab tööpäev kindlasti läbi olema ning toidukraam ostetud? Pigem näeme trendi selles suunas, et tarbija on nõudlik ning ootab jaekaupluselt vaid parimat teenindustaset. Vähemtähtis pole ka asjaolu, et Eesti jaekaubanduses valitsev tugev konkurents paneb kõiki pingutama. Teadlikult ei võta ükski konkurentidest vastu otsust pakkuda ühel päeval kehvemat teenust ehk lühema lahtiolekuajaga kodupoodi.

Kui ühiskondlik kokkulepe oleks ühene ning kaupluste lahtiolekuaeg lüheneks, avaldaks see esmalt eelkõige mõju tööturule. Täna on Tallinnas ja Harjumaal teenindussektoris pidev töötajate puudus, ilmselt see saaks pisut leevendust. Maapiirkondades aga suureneks kindlasti just tööpuudus. Hindadele võib selline käik aga mõju avaldada vaid juhul, kui lahtiolekuajad muutuks kardinaalselt. Tunni võrra lühem lahtiolekuaeg ilmselt olulist efekti ei annaks.

Andres Heinver, Selver ASi tegevjuht

Õhtuti käib poes arvestatav hulk inimesi ning hilisõhtune käive on piisav, et kauplusi avatuna hoida. Samas peame arvestama järjest pingestuva tööjõuturu olukorraga, kus ühel hetkel teenindajaid enam ei piisa. Kui tööjõuga seotud probleemid süvenevad, kaalume ka lahtiolekuaegade võimalikku muutmist.

Prisma Peremarketi tegevdirektor Janne Lihavainen:

Kui kaupluste õhtune lahti hoidmine oleks majanduslikult kahjulik, oleks kõik jaeketid selle ammu ära lõpetanud, arvestades tihedat konkurentsi ja madalaid marginaale. Sageli aga unustatakse, et kõige suuremad kulud ühes kaupluses on elekter ja rent. Külmikuid ei saa ööseks välja lülitada. Ka rent jookseb kaupluse pinna eest kõikidel nädalapäevadel ja kõikidel kellaaegadel. Seega on kaupluste lahti hoidmine hilistel õhtutundidel majanduslikult igati mõistlik ja vaadates kliendi poolt, aitab taoline teguviis kulusid-tulusid paremini tasakaalus hoida ja seeläbi ka soodsamat hinnataset pakkuda.

Samuti kipuvad õhtuste varaste sulgemiste pooldajad unustama, et kõik inimesed ei käi tööl üheksast viieni. Soodsa hinnaga toitu peab olema võimalik osta ka nendel inimestel, kes oma töö iseloomu tõttu saavad igapäevaseid oste sooritada alles pärast üheksat või kümmet õhtul. Vaadates meie müügistatistikat võin kinnitada, et neid inimesi, kes eelistavad kaupluseid külastada just nendel kellaaegadel, on küllaga.

Mis aga tööjõu probleemi puudutab, siis oleks antud lahendus sama kui haavaplaastriga pimesoole ravimine. Eestis on tööealise elanikkonna suur puudus ja olukord ei lähe lähiaastatel kuidagi paremaks. Probleemideks on madal sündivus, suur väljaränne, võõrtööjõu kasutamise keerulisus. Kui keegi arvab, et need probleemid laheneks sellega, et paar poodi panevad uksed mõned tunnid varem kinni, siis on ta teretulnud seda proovima