Autor: Alyona Stadnik • 16. oktoober 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas korraldavad kaubandusettevõtted töötajate vedu?

Ettevõtted kasutavad töötajate transportimiseks erinevaid võimalusi, kõige levinum viis on bussitranspordi tellimine, sest see on mugav ja korraga saab vedada suurema hulga töötajaid.

Töötajate transpordi korraldamine on tingitud ka vajadusest leida võimalikult heal tasemel tööjõud, mida väiksematest piirkondadest on keeruline leida. Töötajate töö- ja elukoha vahet sõidutamiseks tehtavad kulutused ei ole erisoodustus, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga.

Loeb nii asukoht kui ka kellaaeg

Rimi Eesti Food ASi personalijuht Õrne Lainde ütles, et Rimis on töötajate transporti korraldatud mitut moodi, kasutatakse nii bussi kui ka taksot. “Kaupluste töötajate puhul sõltub väga palju poe asukohast, töö iseloomust ja kellaajast. Kindlasti ei jäta me ühtegi oma töötajat hätta, kui ta peab koju saama väga hilisel ajal. Sel juhul lubame tal tööandja kulul taksot kasutada. Osaliselt maksame ka äärelinna kaupluste töötajatele sõidukompensatsiooni,” rääkis Lainde.

Tallinna lähedal Rae vallas Põrguväljal asuvas Rimi peakontoris ning Rimi keskköögis on ametis suurest pealinnast pärit inimesed. Nende transportimiseks on käigus buss, mis hommikuti tööle ning õhtul tagasi pealinna sõidutab. Töötajad bussisõidu eest tasuma ei pea. Rimi bussi graafik on seatud tööaegade ning Rimi köögi töögraafiku järgi. “Bussitranspordi korraldamiseks on meil pikaajaline koostöö Hansabussiga ning maksame neile keskmist turul kehtivat tasu,” lausus Lainde.

Erinevalt Rimist ei ole aga töötajate transpordiga pidanud seni tegelema Maxima. Ettevõtte kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid ütles, et mõni aasta tagasi oli plaanis töötajatele transpordi organiseerimine. “Laienesime siis väga kiiresti ja eeldasime, et mõnes väiksemas kohas, või suvehooajal näiteks Pärnus, võib töötajaid nappida. Õnneks sellist olukorda siiski ei tekkinud ja me pole pidanud transporti organiseerima,” märkis Erilaid.

Humana Estonia info- ja projektijuht Mari­-Helene Kaber lausus, et nende ettevõte alles katsetab, kuidas töötajate transporti korraldada, ning seetõttu on nende ettevõttel veel vara oma kogemusi jagada.

Kohapeal töökäsi napib

Pikaajaline töötajate transpordi korraldamise kogemus on aga Rakvere Lihakombinaadil ning Talleggil. Ettevõtted tegutsevad Eestis eri piirkonnas. “Nii Rakvere Lihakombinaat kui ka Tallegg kasutavad töötajate tööle sõidutamiseks bussitransporti, sest linna- ega vallatransport ei ole meie vajadustele vastaval tasemel. Lisaks on meile väga oluline leida kvalifitseeritud tööjõudu ka kaugematest sihtpunktidest,” ütles Rakvere Lihakombinaadi ning Talleggi juhatuse esimees Teet Soorm.

Bussitranspordi organiseerimisel on Rakvere Lihakombinaadi eesmärk hoida tööle- ja tagasisõiduaeg võimalikult lühike. Transporditeenust tellitakse konkursi teel ning konkursse korraldatakse Soormi sõnul üle paari aasta.

Põhiliselt tuuakse töötajaid lihakombinaati Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonna suurematest keskustest ning Rakvere linnast. Talleggi suunduvad bussid Tallinna äärepunktidest ja Maardu linnast.

“Busside eeliseks võib pidada sõidumugavust ja istekohtade olemasolu ning miinuseks seda, et paljudel juhtudel peab töölised tööle toonud buss sõitma tühjalt tagasi ehk sisuliselt kaotame ühe otsa,” lausus Soorm.

Kirde-Eestis põlevkiviõli tootvas Viru Keemia Grupis on töötajate transpordi korraldanud tütarettevõtted. “Näiteks Ojamaa kaevanduse transport on mõeldud ainult kaevanduse töötajatele, see toimub vastavuses töötajate vajadustega ehk vahetuste graafikuga ning vastavaks on kujundatud ka busside marsruut,” rääkis VKG ASi ühiskondliku vastutuse juht Julia Piilmann.

Kokkulepe linnaga

Ojamaa kaevandus asub linnast eemal ning maakonna bussiliinidega oleks kohale jõudmine ebamugav. Ojamaa kaevandust teenindavat bussiveoteenust ostab ettevõte sisse hanke alusel, mida korraldatakse regulaarselt.

“VKG peatootmisterritooriumil töötavad inimesed aga saavad tööle linnatranspordiga, mille marsruut on pikendatud spetsiaalselt VKG palvel ja vastavalt töötajate töögraafikule. Siin oleme sõltuvuses linna korraldatud hankest ja kehtestatud tariifidest, sest VKG maksab kinni oma osa linnaliini marsruudist täismahus. Linnaga on koostöö hea, juba praegu käib uue bussiliikluse graafiku kooskõlastus, VKG töötajate palveid on arvestatud (selle eest seisab ametiühing) ning meie töötajad jälgivad ja annavad teada, kui bussiliikluses esineb ebatäpsusi,” selgitas Piilmann.

VKG järgib töötajate bussiliikluse korraldamisel kahte eesmärki. Esiteks, et pidevalt töös olevatel tööstusseadmetel töötavad inimesed jõuaksid tööle õigel ajal ja vahetuste töö oleks stabiilne. Teiseks, töötajate mugavust. Arvestades seda, et VKG tootmisterritoorium asub linnast eemal (linnabusside lõppeatus asub kilomeetri kaugusel peapääslast), siis on hästi töötava bussiliikluse tagamise eesmärk suurendada töötajate heaolu, rääkis Piil­mann.

Tasub teadaKas erisoodustus või mitte?

kulutused töötajate transpordiks elu- ja töökoha vahet

Ei loeta erisoodustuseks

Ühistransporti kasutades ei ole võimalik teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga.Töökoht asub kohas, millel puudub ligipääs ühistranspordiga.Tööpäev algab või lõpeb ajal, mil ühiskondlikku transporti ei ole või kaasneks selle kasutamisega ebamõistlik ajakulu – töötaja jõuab töökohta oluliselt enne tööpäeva algust või saab oluliselt hiljem koju või tekib ümberistumisest ebamõistlik ajakulu võrreldes kogu vahemaa läbimiseks kuluva ajaga.

Loetakse erisoodustuseks

Ühistranspordi olemasolul linna piires töötajatele tasuta soodsama/mugavama transpordi organiseerimine.Töötajatele tasuta või soodushinnaga transport olukorras, kui tavapärase ühistranspordiga saab elu- ja töökoha vahelist teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga.

Allikas: maksu- ja tolliamet

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757