Autor: Maarit Eerme • 17. detsember 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti elanikud eraldavad jõuluostudeks keskmiselt 30% ühe kuu leibkonna sissetulekust, mis on umbes 290 eurot. Võrdluses teiste Balti riikidega selgub, et Läti tarbijate näitaja on 18% ühe leibkonna sissetulekutest (umbes 190 eurot) ning Leedu tarbijatel 28% (umbes 210 eurot). Uuring näitab, et jõuluostudeks kavatsetakse Ida-Euroopa riikides kulutada enam kui Lääne-Euroopa riikides. Kõige suuremad planeeritud kulutused on Poola, Tšehhi, Slovakkia, Eesti ja Rumeenia tarbijatel.

Vaatamata sellele, et ostlemine Internetis kogub aina suuremat populaarsust, eelistavad Eesti elanikud traditsioonilisi müügikohti: ainult 9% jõuluostudest plaanitakse teha Internetis. Ka Läti ja Leedu tarbijad eelistavad sarnaselt traditsioonilisi müügikohti: 12% Leedu ja 11% Läti tarbijatest plaanivad teha oma ostud Internetis.

Ka teistes Euroopa riikides teevad tarbijad jõuluoste suuremalt jaolt traditsioonilistes müügikohtades, kokku 65% ostudest. Uuring näitas huvitavat fakti, et protsentuaalselt kõige vähem jõuluostudele kulutanud riikides oli ka suurim Internetis sooritatud ostude protsent. Aktiivseimad ostlejad Internetis on Hollandis (29%), Saksamaal (19%) ja Soomes (17%).

Eesti elanikud eelistavad jõuluostudeks kõige enam raamatuid, mänguasju, maiustusi ja delikatesse, kosmeetikat ja alkoholi. Leedu elanikud kulutavad kõige enam raha mänguasjadele, aga Läti tarbijad  maiustustele ja delikatessidele. 

Euroopa riikides on jõulukulutused suuremalt jaolt samuti seotud kingituste, mitte teenuste ja puhkusereiside ostmisega. Euroopa tarbijad kavatsevad veidi enam kui ühe viiendiku eelarvest kulutada riietele, teine populaarseim segment on mänguasjad. Vähem kui 10% jõuluostude eelarvest kulutatakse kosmeetikale, maiustustele ja kondiitritoodetele ning elektriseadmetele.

43% küsitletud Eesti tarbijatest väitsid, et finantsabi jõuludeks neil vaja ei ole. Lätis ja Leedus jõudsid sellisele järelduseni vastavalt 44% ja 43% tarbijatest.

Enam kui pooled küsitletud leibkondadest arvasid, et saavutavad finantstasakaalu umbes kaks kuud peale jõule.

Kuidas viidi läbi Ferratumi „Jõulu-baromeetri“ uuring:

• Uuring viidi läbi anonüümselt, standardiseeritud online-küsitlusena, mis saadeti välja tarbijatele Ferratumi turgudel, kasutades e-posti. Uuring viidi läbi Soomes, Rootsis, Hollandis, Suurbritannias, Hispaanias, Saksamaal, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis, Slovakkias, Rumeenias ja  Bulgaarias.

• Küsitlusest võttis osa umbkaudu 1 900 leibkonda.

• Küsitluses osalenud leibkondade keskmine neto sissetulek on 700 – 3 000 eurot.

• Vastajate vanus oli 21 - 65 aastat ja 57% vastajatest olid naised.

• Vastajatelt küsiti kuu neto sissetulekute andmed, mis summas kavatsevad nad jõuluostudeks kulutada, mis viisil nad kingitused ostavad, kui palju teevad nad sisseoste Internetis ja kui kiiresti vastajad ootavad finantstasakaalu taastumist pärast jõule.

• Küsitlustes kasutati iga riigi vastavat valuutat. Vastused võrdsustati, et peegeldada sarnane ostujõud igas riigis. Kõik küsitluse vastused olid anonüümsed ja osalejatele ei pakutud tasu küsitlusest osa võtmisest.