Autorid: Annika Matson, Annika Matson Kald • 21. jaanuar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb Lepasepa kommentaar:

Tarbijate parimates huvides on kartellide ja muude konkurentsialaste rikkumiste puudumine. Kartellides mitteosalemine on ka ettevõtjate pikaajalistes huvides, kuna sellised mitme isiku osalust nõudvad asjad kipuvad aja jooksul siiski välja tulema.  

Seetõttu üldiselt loodan, et konkreetsel juhul leiab tuvastamist kartelli puudumine ning karistamisvajadus langeb ära.

Eesti konkurentsiõiguse praktikas tegemist olulise muutusega

Kommenteerides vaid prokuröri poolt taotletud karistuste suurust, tuleb öelda, et kohtu poolt selliste karistuste rakendamisel on Eesti konkurentsiõiguse praktikas tegemist olulise muutusega. Ehkki karistusseadustiku maksimumsanktsioonini on veel ruumi, on rahalise karistuse suurust arvestades tegemist siiski oluliselt karmimate karistustega, kui senises praktikas oleme harjunud. Tegemist on olulise karistusõigusliku muudatusega – ühiskonna ladusat toimimist enam kahjustavate ja seetõttu ka vangistuse osas kõrgemate sanktsiooni ülempiiridega rikkumiste, nt altkäemaks, korral on rahalised karistused enamasti oluliselt madalamad.  

Eesti konkurentsiõiguse praktikas ei ole veel karistustega jõutud 10%-ni käibest ega karistusseadustikus maksimaalselt võimaldatud 16 miljoni euroni

Iseenesest ei ole Eesti konkurentsiõiguse praktikas rakendatud karistused olnud väga kõrged – pole karistustega jõutud 10%-ni käibest ega karistusseadustikus maksimaalselt võimaldatud 16 miljoni euroni. Ka võrreldes meie lähinaabritega, nt Lätiga, on meie karistuspraktika konkurentsiõiguse rikkumiste korral võrdlemisi leebe.

Lätis sai mullu üks kartelliosaline 7 miljoni euro suuruse karistuse

Lätis on sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvad karistused võrdlemisi tavapärased ning uudiskünnist ületavad pigem miljonitesse eurodesse ulatuvad karistused. Nt karistas Läti Konkurentsiamet 2014. a lõpus ühe kartelli osalisi kokku 7 miljoni euro suuruse karistusega. Seega iseenesest soov karistuspraktikat karmistada oli ettenähtav. Omaette küsimus on aga see, et aus oleks karistuspraktika karmistamise soov ka väljaspool kohtusaali selge ja kõlava häälega maha hõigata. Sellel oleks ka laiem ja konkreetse kaasuse raamidest väljuv preventiivne mõju. Näidisprotsesside aeg peaks olema möödas. Kui eesmärgiks on turu korrastamine, siis üksikutest ja ka menetleja jaoks üsna ressursimahukatest menetlustest märksa paremaid tulemusi annavad ettevõtjate pingutused endi koolitamisel ning konkurentsiõiguse mehaanikast arusaamisel ning ettevõtjate dialoogid Konkurentsiametiga. Viimaste eest suur tänu Konkurentsiametile.“