24. märts 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2 võimalust, kuidas e-kaubanduse kasv hindu alandab

Euroopa Keskpank kirjutab oma majandusülevaates 2/2015, et e-kaubanduse kasv võib hindu alandada peamiselt kahel viisil ning e-kaubanduse kasvu võimalik mõju inflatsioonile kestab vaid senikaua, kuni e-kaubanduse levik on turgudel stabiliseerunud. 

On väidetud, et e-kaubanduse kasv soodustab hindade alanemist ja seeläbi ka inflatsiooni aeglustumist. Seni kättesaadavad empiirilised tõendid viitavad sellele, et e-kaubanduse kasvust tulenev inflatsiooni aeglustav mõju on väike. Siiski iseloomustab neid tõendeid andmete piiratuse tõttu suur ebakindlus.

E-kaubanduse kasv võib hindu alandada peamiselt kahel viisil. Esiteks pakub e-kaubandus tavaliste füüsiliste turustuskanalitega võrreldes hulgi- ja jaemüügiturul ulatuslikke kulude kokkuhoiu võimalusi, mis võivad nii traditsiooniliste müügikanalite kui ka internetipoodide kaudu klientideni jõuda. Teiseks võib e-kaubandus aidata tõhusalt hindu alandada ka tarnijatevahelise konkurentsi suurendamise kaudu, sest klientidel on võimalik internetist mugavalt soodsamaid tehinguid otsida ja see sunnib nii traditsioonilisi kui ka interneti kaudu tarnijaid hindu madalal hoidma. Viimati nimetatud juhul võivad väheneda kasumimarginaalid. Väärib märkimist, et mõlemal juhul võivad hinnad alaneda isegi siis, kui e-kaubanduse turu osa on suhteliselt väike.

E-kaubanduse kasvu võimalik mõju inflatsioonile kestab vaid senikaua, kuni e-kaubanduse levik on turgudel stabiliseerunud. Selleks võib kuluda kaua aega. Internetipõhised tehingud on uus tehnoloogia, millega turud peavad tasapisi kohanema. Selle protsessi käigus võib hinnasurve leeveneda, ent selle mõju väheneb eeldatavasti alles siis, kui on saavutatud uut laadi tasakaal.

E-kaubanduse kasutamine euroalal

Viimase kümne aasta jooksul on tarbijatele ja ettevõtjatele mõeldud veebimüügi osakaal suurenenud enamikus euroala riikides, kuid riikidevahelised erinevused on veel märkimisväärsed. Väikese ja avatud majandusega riikides – Iirimaal, Luksemburgis, Slovakkias ja Soomes – tegutsevate ettevõtjate e-kaubanduse osakaal oli 2014. aastal suurim.

Neile järgnesid Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia ja Hispaania ettevõtjad. Suhteliselt väike oli e-kaubanduse osakaal 2014. aastal endiselt Kreekas, Küprosel, Itaalias ja Maltal ning samuti Lätis ja Leedus, kus see oli alla 10%. Eriti märkimisväärne e-kaubanduse hoogustumine toimus 2003. aastal madalalt lähtepositsioonilt alustanud riikides, kes liitusid euroalaga kõige hiljem (Küpros, Slovakkia, Eesti, Leedu ja Läti) ja kus kiire internetiühendusega kaetus on märgatavalt suurenenud, aga ka Hispaanias ja Portugalis.

Mõnes riigis võib e-kaubanduse tagasihoidlikum esindatus olla osaliselt tingitud märkimisväärselt suuremast väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osakaalust, sest nende internetimüük kipub suuremate ettevõtjatega võrreldes väiksem olema. Lisaks on osa riike ülikiire interneti kättesaadavuse poolest teistest euroala riikidest maha jäänud.

Kaupade ja teenuste kohta teabe saamiseks või ostude tegemiseks internetti kasutavate isikute osakaal on viimase kümne aastaga märgatavalt suurenenud. Kõigis euroala riikides peale Itaalia ületas internetist teavet otsivate inimeste osakaal 2014. aastal 50%. Samuti oli selleks aastaks võrreldes 2003. aastaga peaaegu kahekordistunud nende inimeste arv, kes ostsidki tooteid ja teenuseid internetist.

Tõendid e-kaubanduse mõju kohta inflatsioonile

Kui analüüsida e-kaubanduse mõju tarbijahinna inflatsioonile, tuleb tähelepanu pöörata mitmele asjaolule. Üks neist on seotud veebihinna muutuste kaasamisega ÜTHIsse. Euroopa Liidu statistikaasutused võtavad tarbijahinnaindeksite arvutamisel üha rohkem arvesse ka veebihindu. Mõningate kirjete, näiteks hotellimajutuse ja teiste majutusteenuste ning lennupiletite puhul on juba välja kujunenud tava koguda ja kasutada internetis pakutavat hinnateavet traditsiooniliste reisibüroode või müügikohtade hindade asemel või nendele lisaks. Samal ajal on valmistoodete hindade arvessevõtmise lahknevused eri statistikaasutustes suuremad ja kajastavad ka eri tarbimisharjumusi.  Eurostat teeb praegu koos riiklike statistikaametitega tööd selle nimel, et töötada välja terviklikum ja ühtlustatum viis, kuidas ÜTHI koostamisel veebihindu arvesse võtta.

Kui mõni statistikaamet lisab ÜTHIsse rohkem veebikaupu ja -teenuseid, mõjutab see ÜTHI inflatsiooni sel määral, et selliste toodete ja teenuste hindade muutumise kiirus erineb internetiväliste kaupade ja teenuste hindade muutumise kiirusest. Kui hinnad muutuksid mõlemas müügikanalis sarnase kiirusega, ei avaldaks veebitoodete lisamine ÜTHI-inflatsioonile erilist mõju. Veebiostude üha suurenev maht ning internetipoodide ja internetiväliste poodide hinnataseme erinevused kajastuvad ÜTHI vastavate alakirjete osakaalude struktuuri korrigeerimises.

Olemasolevad andmed selle kohta, et internetimüügi puudulik arvessevõtmine põhjustab tarbijahinnaindeksites mõõtmisvea, on napid ja väheveenvad. Lünnemann ja Wintr (2006) analüüsisid mahukat hindade algandmete kogumit ning leidsid, et veebitoodete hinnamuutused on üldjuhul väiksemad kui tarbijahinnaindeksite andmetes kajastuvad vastavad hinnamuutused – see võiks viidata võimalikule mõõtmisveale ÜTHI-inflatsioonis. Seevastu leiti Gorodnitšenko, Šeremirovi ja Talavera (2014) tehtud värskemas uuringus, et internetipoodides kohandatakse hindu keskmiselt samavõrra kui internetivälistes poodides. Seega oleks veebimüügi väljajätmisest hinnaindeksisse tekkiv mõõtmisviga väike.

Tõendid e-kaubanduse tegeliku mõju kohta tarbijahinna muutustele on samuti kasinad, ent osutavad sellele, et väike mõju inflatsioonile on olemas. Ühes vanemas uuringus leidsid Yi ja Choi (2005), et internetti kasutavate inimeste osakaalu üheprotsendipunktine suurenemine vähendab aastast inflatsioonimäära 0,04–0,1 protsendipunkti. See tulemus on üldjoontes kooskõlas hiljutiste tulemustega, mille avaldasid Lorenzani ja Varga (2014), kes hindasid hinnakonkurentsi määra analüüsimisel kaupade ja teenuste internetist ostmise mõju. Sellega seoses prognoosivad nad, et 2010. aastal jaemüügisektoris täheldatud kaupade ja teenuste internetiostude osakaal suureneb 2015. aastani. Nende hinnangul võib selline areng üldkokkuvõttes vähendada EL 27 kogu jaesektori hinnatõusu 2011. aastast kuni 2015. aastani igal aastal 0,1 protsendipunkti. Selliseid prognoose iseloomustab suur ebakindlus, mille põhjuseks on muu hulgas olemasoleva andmevalimi piiratus ja eelnimetatud asjaolud tarbijahinnaindeksi koostamisel. USA kohta on kindlamaid  tõendeid. Need pärinevad Massachusettsi tehnoloogiainstituudi projektist

„The Billion Prices Project” ning USA veebiväliste ja veebihindade muutuste korrapäraselt ajakohastatavast hinnastatistikast.  Nende andmete kohaselt puuduvad USAs veebitoodete ja traditsiooniliselt kaubeldavate toodete hinnaindeksites või hinnainflatsioonis selged või süstemaatilised erinevused.

Autor: Euroopa Keskpank

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757