2. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kolleegide ja alluvate hinnangul on Statoili juht pigem loov ja inspireeriv, kes on avatud uutele võimalustele ning erinevatele vaadetele ja seisukohtadele. Realo lisab, et ta suudab olla vajadusel ka väga nõudlik ja kehtestav, kuid eelistan anda alluvatele iseseisvuse oma töö tegemiseks. Ta lähtub põhimõttest, et kõigi inimeste õiguseid tuleb austada ning võimu kuritarvitamine on lubamatu. „Mõistan, et juhina pean olema eeskujuks teistele ning seetõttu ei esita ma kolleegidele ootuseid ja nõudmisi, mida ise täita ei suuda.“

Realo peab ennast suhteliselt kiireks ja intuitiivseks otsustajaks. „Kuna olen pea kogu karjääri tegutsenud müügi ja turunduse valdkonnas, siis ei vaja väga paljud mu otsused ka tohutute andmemassiivide läbitöötamist. Loomulikult vajan sisendiks teatud mahus olulist informatsiooni ning samuti hindan kõrgelt eriala spetsialistide arvamust.“ Samuti lähtub ta põhimõttest, et edasi liikudes on alati võimalik suunda muuta, mis tähendab, et otsuste tegemata jätmine või nendega venitamine ei saa protsesse peatada või neid takistada. „Kõiki otsuseid tuleb nagunii muutunud tingimuste korral üle vaadata ning vajadusel korrigeerida.“

Kõige enam vajavad Realol vaagimist aga otsused, mis on seotud inimestega – nende tuleviku, heaolu ja töötingimustega. „Võin öelda, et need on kõige töö- ja ajamahukamad otsustusprotsessid.“

Ta on väga avatud kõigele uuele ja huvitavale, siis oluliste otsuste tegemisel konsulteerib või kaasab otsustusprotsessi kindlasti inimesi, kel on pisut teistsugused vaated ning kes on ka pisut konservatiivsemad. „Sellisel juhul saan oma nö „pimedad nurgad“ kaetud ja kindluse, et arvesse on võetud erinevad seisukohad.

Realo rääkis, et kui nad kaks aastat tagasi uude kontorisse kolisid, siis ta valis teadlikult oma töökohaks ruumi, mis asub keset kõige elavamat territooriumi nende avatud kontoris. „Ettevõtte juhina on minu jaoks oluline kuulda ja näha, mis igapäevaselt toimub ning sel põhjusel külastan ka regulaarselt Statoili teenindusjaamu,“ põhjendas ta. Lisades, et sedasi tunneb ta end osana protsessist ja ei pea kulutama nii palju aega kolleegide ja alluvate jaoks kurnava aruandluse ülesehitamiseks.

Statoil on maatriksorganisatsioon, kus võtavad koosolekud ja kohtumised ettevõtte igapäevatööst suure osa – tehakse meeskonnatööd ja räägitakse asjad omavahel läbi, mitte ei jagata käske ja korraldusi.

„Loomulikult ei saa läbi aga ka e-kirjadeta, sest on informatsiooni, mida tuleb jagada suurema arvu ning sealhulgas ka rahvusvaheliste kolleegidega. Lühidalt, konkreetselt ja asjalikult kirjutamine on omaette kunst,“ ütles Realo. Täiendades, et aastate jooksul on ta mõistnud, et kirjutamisega tuleb olla mõõdukas, sest esiteks pole kellelgi aega pikki traktaate lugeda ja teiseks saavad inimesed kirjapandust alati aru isemoodi ehk loetakse ka ridade vahelt ning tihti seda, mida seal ei ole.

Suurettevõtte tippjuhina on Realo sõnul tegelikult vähe asju, mida saab või on mõistlik ise algusest lõpuni ära teha. Enda kõige olulisemaks ülesandeks peab ta seda, et ta on algataja, toetaja, nõustaja ning vajadusel ka taganttõukaja. „Olen täiesti nõus, et inimest ei saa keegi teine motiveerida – motivatsioon tuleb ikka igaühel endal leida. Küll aga saab ettevõtte või organisatsiooni juht luua keskkonna, kus motiveeritud töötajad saavad end realiseerida.“ Seega Realo ei delegeeri, vaid laseb inimestel oma tööd teha.

„Mida ma aga kunagi ei delegeeri, on vastutus. Juhina pean peeglisse vaatama iga möödalaskmise korral, ka siis kui täideviijaks on teenindaja teenindusjaamas. Mida mina tegin või tegemata jätsin, et olukord selliseks kujunes – see on minu kui ettevõtte juhi vastutus.“

Statoili peadirektor jälgib müügieesmärkide täitmist igapäevaselt ja korrektiivsed meetmed võetakse vajadusel kasutusele iganädalaselt. „Punane tuli läheb põlema kohe, kui tulemused ei vasta eesmärkidele ja ootustele.“ Realo on loomult maksimalist, mistõttu müügieesmärkide täitmine on tema jaoks nö hügieenifaktor. „Tegelikult tuleb alati võtta kõigist olukordades maksimum. Mõnel päeval maksimum võibki olla ootustest madalam, aga siis saad ka kindel olla, et oled enda poolt teinud kõik võimaliku.“ Realo teab, et ta on kärsitu, kuid mõningad väikesed nõrkuseid võivad omada ka tippjuhid, sest kellele meeldiks täiuslikud inimesed.

„Meie organisatsioonis on eesmärkide ja tulemuste kommunikeerimine äärmiselt oluline – töötaja peab teadma, mida temalt oodatakse ning samuti ka seda, kuhu ta tulemuste saavutamisel jõudnud on.“ Pühendumuse tekkimiseks on vaja anda õigel ajal ja piisavas koguses töötajale olulist informatsiooni ning olla läbi motivatsiooniprogrammide huvitatud selle info abil õieti tegutsemisest.

Ta peab kogemusi oluliseks, kuid sellest veel olulisemaks on ta pidanud hoiakuid. Kui inimesel on tahe midagi teha ja saavutada ning ta tegutseb aktiivselt selle nimel, siis on ta võimeline õppima ja omandama palju ja kiiresti. „Mul on olnud aastate jooksul võimalik värvata palju andekaid ja asjalikke inimesi, kes värbamise hetkel nö „rohelised lehed“, kuid kellest paljud on hiljem teinud silmapaistvat karjääri.“ Realo lisas, et ta eelistab anda võimaluse organisatsiooniga sobivate väärtushinnangutega hakkajale ning õppimisvõimelisele inimesele.  Tema hinnangul kujunevad need suured isiksused välja aja jooksul nagunii ning nad on vajalikud selleks, et hoiakud ja väärtushinnangud uutele noortele üle kanduksid. „Kogu meeskond ei saa aga koosneda suurtest isikutest, sest jaekaubandus on ikkagi meeskonnatöö ning mitu geeniust ühe laua taha tihti ei mahu.“

Realo pole kunagi mõelnud sellele, mis loom võiks teda iseloomustada, seetõttu küsis ta nõu enda tütrelt. „Ta mõtles natuke ja pakkus välja emalõvi, sest see on loom, kes saab iseseisvalt, isaloomast sõltumatult eluga hakkama. Käib jahil, hoolitseb toidupoolise eest ning on samal ajal ka hoolitsev ema oma poegadele.“