21. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Üldiselt oli 2015 Euroopa tarbijatele hea aasta,” ütleb GfK jaemüügi ekspert ja uuringu juht dr Gerold Doplbauer. „Euroopa Liidu majandus suurenes nominaalselt 4,7 protsenti ning enamikes riikides tööpuudus vähenes. Eratarbimine suurenes märgatavalt: väikesed intressimäärad muutsid traditsioonilise säästmise vähematraktiivseks, mille tulemusel otsustasid paljud tarbijad oma raha kulutada, mis tuli jaemüügile kasuks. Kuid Euroopa eri regioonide vahel on siin suured erinevused. Positiivsete arengute kõrval on ka poliitilist ja majanduslikku ebakindlust. Jääb üle oodata, kuidas Euroopa ettevõtete ja tarbijate investeerimisvalmidust mõjutavad Euroopa pagulaskriis ja terrorioht, aga ka areneva majandusega riikide majanduste nõrkus.”

Analüüsi tulemustest selgus, et enamikus riikides 2015. aastal majandus kasvas ja töötus vähenes. See areng peegeldub ka nominaalses ostujõus, mis kasvas Euroopa Liidus eelmise aastaga võrreldes keskmiselt 3,7 protsenti. Keskmine ELi kodanik saab tarbimiseks, eluasemekuludeks, säästudeks ja pensionisamba makseteks kulutada aastas 15 948 eurot (1329 eurot kuus)

Kõige kõrgem ostujõu kasv Balti riikides aastal 2015 oli Lätis: +6.6 protsenti (Eestis +5.2 protsenti ning Leedus +4.9 protsenti).

Möödunud aastat iseloomustanud jaekaubanduse käibe kasv jätkub ka 2016. aastal. 28 ELi liikmesriigile tervikuna ennustab GfK mõnevõrra aeglustunud edu, kasv 1,1% (euro nimiväärtuse alusel arvestatuna). Eriti positiivset arengut on oodata Rumeenias (+7,2%) ning jätkuv edu saadab ka Balti riike (+3,8 kuni +4,9%), mis jõuavad aste-astmelt lähemale arenenud turgudele. Eeldame jaemüügi jõulist dünaamikat ka Rootsis (+4,8%) ja Hispaanias (+3,7%).

Balti riikidest on kõrgeim käibe kasv aastal 2016 oodatud Eestis (+4,9 protsenti). Temale järgnevad Läti +4,5 protsendiga ning Leedu +3,8 protsendiga.

2015. aastal nautisid Euroopa tarbijad väikeseid energia- ja kütusekulusid ning paljudes Euroopa riikides ka head majanduslikku olukorda ja eravara suurenemist. Kuid isegi nendes positiivsetes tingimustes olid peamised kasusaajad teised valdkonnad, mitte jaemüük. Trend jaemüügi osakaalu vähenemisele eratarbimises jätkus ka 2015. aastal. Kõikide riikide keskmine näitaja oli 30,4%. Kuigi tarbijatel on ostudeks rohkem raha, eelistavad nad seda kulutada pigem teenustele, reisimisele ja vaba aja tegevustele kui ostudele jaekaubandusest. Ehk teisisõnu: jaemüügitoodete tarbimiseks jääb raha vähem.

Eestis oli jaemüügi osakaal eratarbimises tunduvalt suurem võrreldes naaberriikidega – 44,2% (Lätis 34,5% ja Leedus 33,8%).

2015. aastal püsisid tarbijahinnad muutumatutena (+0,0%). See on nii tootmise, jaemüügi kui tarbijate jaoks ebaharilik olukord. 2016. aasta veebruaris ennustas Euroopa Komisjon 2016. aastaks tarbijahindade 0,5-protsendilist kasvu, arvestades keskpanga ekspansiivsemat poliitikat ja majanduskasvu. Kuid inflatsiooniootusi on pärssinud madalad toormehinnad. Paljudes Euroopa riikides leidis 2015. aastal aset hoopis deflatsioon. Ent 2016. aastaks ennustab Euroopa Komisjon tarbijahindade alanemist ainult Sloveeniale (-0,3%), Rumeeniale (-0,2%), Leedule (-0,1%) ja Bulgaariale (-0,1%). Eestis inflatsioon kasvab 1,0 protsendi ning Lätis 0,4 protsendi võrra.

Viimase aastaga suurenes 28 ELi liikmesriigis müügipindade kogupindala 0,3 protsendi võrra. ELi 28 liikmesriigi keskmise näitaja alusel – 1,17 m² müügipinda inimese kohta – saab 2014. aastaga võrreldes rääkida stagneerumisest, mille põhjus on elanike arvu kasvamine. Vaatamata jaemüügi keerulisele olukorrale suurenes Portugalis müügipindade pindala 0,98 m² võrra elaniku kohta. Kontrastina Austria (1,74 m²), Hollandi (1,62 m²) ja Šveitsi (1,49 m²) küllastunud jaeturgudele pakuvad näiteks Tšehhi (1,03 m²), Poola (0,93 m²) ja Türgi (0,66 m²) müügipindade turud suurt potentsiaali kinnisvara arendamiseks.

Müügipindadega varustus aastal 2015 oli Eestis veidi kõrgem võrreldes naaberriikidega. Uuringu tulemused näitavad, et müügipind inimese kohta Eestis oli 1,10 m², Leedus – 1,05 m² ning Lätis – 1,03 m² inimese kohta.

Viimase aastaga suurenes müügipindade tootlikkus 28 Euroopa Liidu riigis keskmiselt 2,7 protsenti, jõudes 4200 euroni müügipinna ruutmeetri kohta. See on hea uudis statsionaarse jaemüügi jaoks, mis on pärast langusaastaid püsinud kaks aastat järjest  tõusuteel. Arenenumatel turgudel on võrgukaubanduse dünaamika aeglustunud ning kauplused kohanevad järk-järgult uute tingimustega. Kahjumlikke kauplusi on jaemüüjate pakkumiste digitaliseerumise taustal ja mitme müügikanaliga lahenduste kasutusele võtmise järel suletud. Suurema müügipinna tootlikkusega piirkonnad on traditsiooniliselt Põhja-Euroopa, Šveits ja Luksemburg, samas kui kõige väiksem on tootlikkus Ida- ja Kagu-Euroopas. Kuid viimati mainitud piirkondades on müügipindade tootlikkus suurenemas.

Balti riikidest rääkides, müügipindade tootlikkus aastal 2015 oli kõrgeim Eestis – 3 288 eurot ruutmeetri kohta (2 510 eurot ruutmeetri kohta Lätis, 2 634 eurot ruutmeetri kohta Leedus).

Kõigi kolmekümne kolme Euroopa riigi puhul hindas GfK järgmisi turuindikaatoreid: ostujõud, jaemüügi käive ja jaemüügi osa rahvastiku kogukulutustest. GfK pakub ka jaemüügi käibeprognoosi aastaks 2016 ning analüüsib tarbijahindade trende. Uuring vaatleb kokkuvõtlikult Euroopa riikide müügipindadega varustatust ja müügipindade tootlikkust.

GfK viis käibe ja ostujõu arvutused läbi eurodes, tuginedes uuringus osalenud riikide siseriiklike valuutade puhul 2015. aasta keskmisele vahetuskursile (vastavalt Euroopa Komisjoni andmetele). Info ja andmete edastamise tähtaeg oli 2016. aasta veebruar.