Et lahendada ressursside raiskamise ja prügi tekitamise probleemi, peavad ELi liikmesriikide valitsused hiljemalt 27. novembril 2016 vastu võtma meetmed, et vähendada õhukeste plastkandekottide tarbimist, ning andma selle kohta aru Euroopa Komisjonile. Seda nõuab ELi kilekottide direktiiv. See kohustab liikmesriike vähendama kilekottide kasutamist, muutes need tasuliseks ja/või kehtestades riiklikud eesmärgid.
Liikmesriikide valitsused saavad valida mitmete meetmete seast, et saavutada ühiselt kokkulepitud eesmärke. Nende hulka kuuluvad majanduslikud instrumendid, nagu tasud või maksud. Teine võimalus on riiklikud vähendamise eesmärgid: Liikmesriigid peavad tagama, et 2019. a lõpuks ei kasutata üle 90 kilekoti isiku kohta aastas. 2025. a lõpuks peab see number langema kuni 40 kilekotini isiku kohta. Mõlemaid eesmärke võib saavutada kohustuslike meetmete rakendamise teel või sõlmides kokkuleppeid majandussektoritega. Samuti on võimalik kottide kasutamine keelata, tingimusel et see on kooskõlas ELi seadusega.
ELi keskkonna-, merendus- ja kalandusasjade volinik Karmenu Vella ütles, et praegu tarbime ELis kuni 200 kotti isiku kohta igal aastal. "Vaid umbes 7% neist võetakse ringlusse. Miljardid kotid tekitavad prügi kogu Euroopas, eriti meie randades ja meres," rääkis Vella. Lisades, et sellel on tõsised tagajärjed keskkonnale ja majandusele. "Me peame tegelema merereostuse probleemiga, eriti plastist mikroosakeste saastega ning peame säästma ressurse ja liikuma ringmajanduse poole." Nüüd peavad liikmesriigid sellesse oma panuse andma.Vella sõnul on mõned juba näidanud, et lihtsad meetmed võivad kaasa tuua suuri muutusi.
Paljudes ELi riikides ei jagata kilekotte enam toidupoodides tasuta. Mõned liikmesriigid, nagu Taani, Soome ja Luksemburg, on juba saavutanud suurepäraseid tulemusi. Näiteks Iirimaal vähenes alates maksu kehtestamisest 2002. a ühekordselt kasutatavate kilekottide tarbimine 328-lt kotilt isiku kohta aastas vaid 18-le kotile – peaaegu 95% võrra. Suurbritannia ja Madalmaad on samuti kilekotid tasuliseks muutnud. Sealgi ilmnes, et väike tasu on väga efektiivne. Mõned riigid on valinud kohustuslikud tasud, teised vabatahtlike kokkulepete sõlmimise jaemüügisektoriga, nagu näiteks Saksamaa. Prantsusmaa ja Itaalia on aga otsustanud kilekotid keelata, välja arvatud biolagunevad ja kompostitavad kotid.
Euroopa Komisjon töötav välja ühtset meetodid, et välja arvutada aastas kasutatavate kilekottide hulka. Alates 27. maist 2018, peavad ELi liikmesriigid andma Euroopa Komisjonile aru kilekottide aastase tarbimiskoguse kohta.
Euroopa Liidus kasutatakse umbes 100 miljardit kilekotti aastas. Plastikkandekotid jäävad tihtipeale jäätmekäitlusvoogudest välja ning akumuleeruvad keskkonnas, eriti mereprahi kujul. Keskkonda heidetud kilekotid võivad püsida üle 100 aasta. Need avaldavad hukutavat mõju mereelustikule, kes jääb kinni plastjäätmetesse või neelab neid alla plastist mikroosakeste näol.
Et lahendada ressursside raiskamise ja prügi tekitamise probleemi, on Euroopa Liit 2015. a vastu võtnud seaduse, mis aitab liikmesriikidel drastiliselt vähendada õhukeste kilekottide tarbimist, keskendudes plastkandekottidele, mis on õhemad kui 50 mikronit. Väga õhukesed kotid (alla 15 mikroni, mida kasutatakse lahtiste toidukaupade pakkimiseks (nt puuviljad, köögiviljad, kala), võib välja arvata, kui see aitab vältida toidu raiskamist.
Seotud lood
Selveri pagarilettide küpsetusjuhi Irina Kaganskaja sõnul on viimastel aastatel pagaritoodete müük märkimisväärselt kasvanud. Eriti menukaks on osutunud käsitsi valmistatud ciabatta'd ja focaccia'd oliividega.