Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Coomor: koostöö aitas laovarusid 50% võrra vähendada
Coomor Kaubanduse müügi- ja ostujuht Indrek Lepik rääkis Pärnu tarneahelakonverentsil, et koostöö kliendiga aitas konkreetses müügikohas laojääki 50% võrra vähendada ja toote käibekiirust tõsta.
Coomor Kaubandus varustab Eestis umbes 500 müügikohta. Varude juhtimise juures on Lepiku sõnul kõige keerulisem pool just toodete arv. “Kui vaadata meie sortimenti, siis parimates poodides on 342 erinevat toodet ja seda kõike hallata on nii meile kui jaeettevõttele keeruline,” selgitas Lepik ettekandes.
“Kuna me oleme väike ettevõte, siis üritame pidevalt katsetada erinevaid lahendusi tarnekindluse suurendamiseks ja laovarude vähendamiseks,” sõnas Lepik. Nende üks suuremaid kuluartikleid on tema sõnul just laovarude all kinni olev raha. “Selle rahaga on ju muudki teha, kui hoida seda lihtsalt kauba all kinni. Seda võiks investeerida kas või idufirmasse. See on pannud meid otsima erinevaid lahendusi,” selgitas ta.
Varude juhtimise juures tuleb Lepiku sõnul arvestada seda, et osapooli on palju. “Seal ei ole ainult meie ja meie klient, lisaks on hankijad, nende plaanid ja see pool. Üks osapool on ka tarbija, seejärel hulgimüüja ehk meie ning siis jaemüüja. Aga tarbija otsustab, sest tema käest tuleb raha,” lisas ta.
“Hulgimüüja paratamatus on see, et maksetähtajad on väga pikad. Kui Selver tahab meile maksta kunagi hiljem, siis meie peame maksma kohe,” märkis Lepik ja lisas, et varude juhtimise juures tuleb arvestada ka majanduse algtõdesid, milleks antud olukorras on laoseis, käibekiirus ja rahavood.
Kuidas juhtida varusid?
Müük kui protsess on Lepiku sõnul ajaga palju muutunud. “Õige toode peab olema õiges kohas õigel ajal. Meie jaoks on oluline, et kulu seejuures oleks võimalikult madal,” jätkas Indrek Lepik. Lepik tõi näiteks partnerettevõttega läbiviidud projekti, mille eesmärk oli koos ostjaga kulusid, kaupu ja tarnet paremini juhtida. “Esialgne kokkulepe oli kolm kuud, kuid me pikendasime seda veel kahe kuur võrra. Panime paika ka mõõdikud. Algne laojääk poes oli 9000 eurot, meil oli konkreetne käive. Kaubaauke sellel hetkel ei olnud ja neid hakkasime projekti käigus mõõtma. See oli Eesti mõistes VMI lähenemine,” ütles Lepik.
“Saavutasime selle, et laojääk vähenes 50%, käive jäi samaks ja toote käibekiirus konkreetses müügikohas kiirenes meie jaoks kaks korda,” sõnas Lepik. “Kui sul on 500 poodi ja iga poe puhul suudad 2000 eurot kokku hoida, siis vabanev rahahulk on väga suur.”
Mida õpiti?
Lepiku sõnul õpiti projekti käigus, kui oluline on usaldus. “See on tõsine märksõna. Partneri ja meie vahel peab olema usaldus, me ei peaks teineteisele kotti pähe tõmbama. Koostöö peab olema win-win,” sõnas ta. “Info peab olema tõene. Mida elektroonilisem on info, seda paremad ja õigemad on otsused.”
Veel ütles Lepik, et läbi projekti tekkis kliendiga ka parem suhtlus. “Suutsime kulutada vähem aega mingite asjade tõestamise peale,” märkis ta ja lisas, et oluline on koostöövalmidus. “Kõikide projektidega kaasneb kulu. Peame kõik endale tunnistama, et sinna tuleb panustada. Lä- bi koostöö tuleb ka ühine eesmärk.”
Autor: Harro Puusild, Tööstusuudised.ee toimetaja
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
6
Euroopa Liidu kaubandusdefitsiit Hiinaga on 1 miljard eurot päevas ja see kasvab pidevalt
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
