19. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ühiselt, mitte ainult äris, saab saavutada väga häid tulemusi, rõhutas ta. "Meie ühistul on igal aastal uued rekordid, hoolimata sellest, et kauplusi konkurentidega võrreldes nii palju ei lisandu ja kasv konkurente edestanud. Eriti hea meel on, et me pole seda teinud kasumi arvelt. Kui me pole kõige kasumlikum kaubandusfirma, siis kindlasti üks tippe," selgitas ta. Möödunud aastal moodustas Coop Eesti käive 508 mln eurot.

Seda tehakse aga väheneva liikmeskonnaga. Kui 2015. aastal kuulus ühistusse 19 liiget, siis kümnendiga kahaneb nende hulk 10-12ni.

Ehkki ühine tegutsemine annab eeliseid, on koos toimetamine Vihandi sõnul ka tohutult raske. "Ühistu on nagu Eurpoopa Liit - keskühistu on nagu Brüssel, loodetavasti mõistlikum, ja liikmed liikmesriigid," võrdles ta. Grupp koosneb väikestest üksustest, kellel on võrdne hääleõigus. "Meil on vähe arutelu või otsuseid, kus kõik on ühel meelel. See paneb surve inimestele, kes peavad uut välja mõtlema ja ideed maha müüma," rääkis ta.

Nii sunnibki ühistuline tegevus rohkem pingutama, sest asjad tuleb põhjalikumalt läbi mõelda. Kui laua ääres on 19 inimest, siis uute asjade turule tuues leitakse halastamatult üles kõik nõrgad kohad, mis seab ootusi ja eeltöö peab olema oluliselt põhjalikum, leidis ta. „Seepärast lähebki viimastel aastatel hästi, sest saame tagasisidet eesliinilt, kuna Tallinnas toodet välja töötades ei oska kõigega arvestada,“ selgitas ta.