1. märts 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ühele brändile lojaalsete klientide hulk väheneb

Foto: Andras Kralla
90 protsenti Eesti tarbijatest eelistavad oma hoiakutes kodumaist toidukaupa, kuid ühele brändile lojaalsete klientide hulk väheneb, selgus Kantar Emori poolt 2017. aasta lõpus läbiviidud uuringust.

„Nii kõrgele tõusnud eelistusportsent näitab, et kodumaine toidukaup on usaldusväärne ja kvaliteetne meie tarbijate silmis,“ ütles uuringu tellija, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp. „Samas tuleb arvestada, et tegemist on hoiakulise eelistamisega. Uuringud näitavad, et tegelikkuses moodustab eestimaine toidukaup ainult 60% toidukorvist, kuna sobilik toode ei pruugi olla pakkumises või on hind oluliselt kallim. Seega on nii kaubandusel kui tööstustel veel palju teha, et kõrge hoiakuline eelistamine väljenduks ka reaalsetes ostuotsustes, sest eestimaise toidukauba ostmise tarbimise kaudu saab igaüks toetada kodumaist toidutootmist.“

 

Tootearenduse suunad toidutööstuses

Tervislikkus – Inimesed valivad toite personaalselt lähtudes oma arusaamast, mis teeb enesetunde heaks. Müügile on tulnud väga palju probiootilisi tooteid, proteiinirikkaid tooteid. 15% UK tarbijates ostavad gluteenivabu tooteid, sest usuvad, et need on neile paremad.

Suhkru vähenemine – Tööstustel on surve vähendada lisatud suhkrut toodetes. Samuti on hakatud kasutama loodusliku päritoluga magusainet steviat.

Soola vähenemine – Tööstustel on surve vähendada lisatud soola toodetes ning püütakse tarbijaid harjutada magedamate toodetega järk-järgult. Soolasust püütakse asendada maitseainetega, et tarbija saaks kätte maitseelamuse.

Taimetoitlus – Tarbijad otsivad innovaatilisi valikuid, mis võimaldaksid saada osa taimede kasulikkusest. Otsitakse liha alternatiive, valgu allikaid, taimseid jooke ja vegan tooteid.

Maailma maitsed – India maitsete populaarsus on kasvanud 29% ning inimesed hindavad erinevate kohalike köökide maitseid.

Premium tooted – Tarbijad on nõus maksma rohkem „luksuslikuma kauba“ või eksklusiivsema toote eest, kuna soovitakse tunda midagi hõrgumat, erilisemat, hinnatumat.

Hetketooted – Snäkkide müük on kiiresti kasvanud. Need on need tooted, mida tuuakse kaupluses eraldi ka välja, et inimesed saaksid neid kiiresti kaasa haarata. Soovitakse, et need oleksid maitsvad ja tervislikud.

Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog rõhutas, et suuri erinevusi sotsiaaldemograafilistes rühmades siiski pole. „Viimase viie aasta jooksul on Eesti elanike erinevate rühmade arvamused kodumaise toidu suhtes muutunud üksteisele oluliselt lähedasemaks,“ lisas Voog.

Uuringust selgus, et 2017. aastal olid tarbijate jaoks hinnatundlikud tooted juust, jahutatud värske sealiha, valmis lihatooted (vorstid, viinerid, pihvid jne), jahutatud värske kanaliha, piim, õlu, rapsiõli. Voog tõi uuringust välja, et inimesed ostavad kõige spontaansemalt kaupluse küpsetusleti tooteid, valmistoitu, maiustusi. Planeeritud ostude hulka kuuluvad rapsiõli, piim, jahud, leiva-saiatooted, juust.

Uuringuekspert rääkis, et kõige brändilojaalsemad ollakse leiva- ja saiatoodete, rapsiõli, piima ja jahutoodete puhul. „Kuid on näha, et ühele brändile lojaalsete klientide hulk väheneb ning inimesed teevad margivaliku alles kaupluses olles,“ ütles ta.

Tarbijad peavad kõige kvaliteetsemate toodete tootjateks Gustavit, Kalevit, Tartu Milli, Põltsamaad ja Farmit. Ning jaekettide omakaubamärgi toodetest hinnatakse kõige kvaliteetsemateks I Love Eco (Rimi), Rainbow (Prisma) ja Selveri kaubamärgi tooteid. „Üleüldiselt peetakse tootjate brändi tooteid selgelt kvaliteetsemateks, kui jaekettide enda tooteid,“ rääkis Voog.

Selveri juht Kristi Lomp tõdes, et tarbijad eelistavad küll kodumaist kaupa, kuid otsused tehakse paljuski siiski hinna alusel. „Kui eestimaise toote kõrval on letis odavam sama kategooria importtoode, siis osad peavad tegema otsuse siiski rahakoti võimalusi arvestades. Puu- ja juurvilja osas on pilt mõnevõrra teistsugune. Kui hooajaliselt on meil eestimaiseid vilju saada, siis on rohkem neid tarbijaid, kes ostavad kodumaist. Kuid näiteks kalatoodete puhul eelistatakse rohkem eksootilisi maitseid,“ rääkis Lomp Selveri kogemuse põhjal. „Samas on üks eraldi kategooria, kus järeleandmisi ei tehta – lastetoitude puhul on kasvanud eestimaise ostmine viimase kolme aastaga nullist 30 protsendini ja seda eelkõige tänu Salvesti Põnni tootesarjale.“

Lomp ütles, et inimesed hindavad kampaaniahindade mõju oma ostuotsustele tegelikust väiksemaks. Näiteks ostetakse kampaaniahindadega tunduvalt rohkem juustu, õlut, toiduõli, külmutatud pagaritooteid ja maiustusi.

Selveris on suurima kasvu viimastel aastatel teinud tervise-, käsitöö-, mahe- gurmee-, maailmaköögi ja vegantooted, kuid nende osakaal on siiski veel marginaalne.

Uuringu raames küsitleti telefoni teel 500 inimest üle Eesti vanuses 15-74 eluaastat. Kodumaise toidukauba eelistamine oli viimati nii kõrge 2004. aastal. Kõige madalamale, 78 protsendile langes see 2012. aastal.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757