90 protsenti Eesti tarbijatest eelistavad oma hoiakutes kodumaist toidukaupa, kuid ühele brändile lojaalsete klientide hulk väheneb, selgus Kantar Emori poolt 2017. aasta lõpus läbiviidud uuringust.
„Nii kõrgele tõusnud eelistusportsent näitab, et kodumaine toidukaup on usaldusväärne ja kvaliteetne meie tarbijate silmis,“ ütles uuringu tellija, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp. „Samas tuleb arvestada, et tegemist on hoiakulise eelistamisega. Uuringud näitavad, et tegelikkuses moodustab eestimaine toidukaup ainult 60% toidukorvist, kuna sobilik toode ei pruugi olla pakkumises või on hind oluliselt kallim. Seega on nii kaubandusel kui tööstustel veel palju teha, et kõrge hoiakuline eelistamine väljenduks ka reaalsetes ostuotsustes, sest eestimaise toidukauba ostmise tarbimise kaudu saab igaüks toetada kodumaist toidutootmist.“
HEA TEADA!
Tootearenduse suunad toidutööstuses
Tervislikkus – Inimesed valivad toite personaalselt lähtudes oma arusaamast, mis teeb enesetunde heaks. Müügile on tulnud väga palju probiootilisi tooteid, proteiinirikkaid tooteid. 15% UK tarbijates ostavad gluteenivabu tooteid, sest usuvad, et need on neile paremad.
Suhkru vähenemine – Tööstustel on surve vähendada lisatud suhkrut toodetes. Samuti on hakatud kasutama loodusliku päritoluga magusainet steviat.
Soola vähenemine – Tööstustel on surve vähendada lisatud soola toodetes ning püütakse tarbijaid harjutada magedamate toodetega järk-järgult. Soolasust püütakse asendada maitseainetega, et tarbija saaks kätte maitseelamuse.
Taimetoitlus – Tarbijad otsivad innovaatilisi valikuid, mis võimaldaksid saada osa taimede kasulikkusest. Otsitakse liha alternatiive, valgu allikaid, taimseid jooke ja vegan tooteid.
Maailma maitsed – India maitsete populaarsus on kasvanud 29% ning inimesed hindavad erinevate kohalike köökide maitseid.
Premium tooted – Tarbijad on nõus maksma rohkem „luksuslikuma kauba“ või eksklusiivsema toote eest, kuna soovitakse tunda midagi hõrgumat, erilisemat, hinnatumat.
Hetketooted – Snäkkide müük on kiiresti kasvanud. Need on need tooted, mida tuuakse kaupluses eraldi ka välja, et inimesed saaksid neid kiiresti kaasa haarata. Soovitakse, et need oleksid maitsvad ja tervislikud.
Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog rõhutas, et suuri erinevusi sotsiaaldemograafilistes rühmades siiski pole. „Viimase viie aasta jooksul on Eesti elanike erinevate rühmade arvamused kodumaise toidu suhtes muutunud üksteisele oluliselt lähedasemaks,“ lisas Voog.
Uuringust selgus, et 2017. aastal olid tarbijate jaoks hinnatundlikud tooted juust, jahutatud värske sealiha, valmis lihatooted (vorstid, viinerid, pihvid jne), jahutatud värske kanaliha, piim, õlu, rapsiõli. Voog tõi uuringust välja, et inimesed ostavad kõige spontaansemalt kaupluse küpsetusleti tooteid, valmistoitu, maiustusi. Planeeritud ostude hulka kuuluvad rapsiõli, piim, jahud, leiva-saiatooted, juust.
Uuringuekspert rääkis, et kõige brändilojaalsemad ollakse leiva- ja saiatoodete, rapsiõli, piima ja jahutoodete puhul. „Kuid on näha, et ühele brändile lojaalsete klientide hulk väheneb ning inimesed teevad margivaliku alles kaupluses olles,“ ütles ta.
Tarbijad peavad kõige kvaliteetsemate toodete tootjateks Gustavit, Kalevit, Tartu Milli, Põltsamaad ja Farmit. Ning jaekettide omakaubamärgi toodetest hinnatakse kõige kvaliteetsemateks I Love Eco (Rimi), Rainbow (Prisma) ja Selveri kaubamärgi tooteid. „Üleüldiselt peetakse tootjate brändi tooteid selgelt kvaliteetsemateks, kui jaekettide enda tooteid,“ rääkis Voog.
Selveri juht Kristi Lomp tõdes, et tarbijad eelistavad küll kodumaist kaupa, kuid otsused tehakse paljuski siiski hinna alusel. „Kui eestimaise toote kõrval on letis odavam sama kategooria importtoode, siis osad peavad tegema otsuse siiski rahakoti võimalusi arvestades. Puu- ja juurvilja osas on pilt mõnevõrra teistsugune. Kui hooajaliselt on meil eestimaiseid vilju saada, siis on rohkem neid tarbijaid, kes ostavad kodumaist. Kuid näiteks kalatoodete puhul eelistatakse rohkem eksootilisi maitseid,“ rääkis Lomp Selveri kogemuse põhjal. „Samas on üks eraldi kategooria, kus järeleandmisi ei tehta – lastetoitude puhul on kasvanud eestimaise ostmine viimase kolme aastaga nullist 30 protsendini ja seda eelkõige tänu Salvesti Põnni tootesarjale.“
Lomp ütles, et inimesed hindavad kampaaniahindade mõju oma ostuotsustele tegelikust väiksemaks. Näiteks ostetakse kampaaniahindadega tunduvalt rohkem juustu, õlut, toiduõli, külmutatud pagaritooteid ja maiustusi.
Selveris on suurima kasvu viimastel aastatel teinud tervise-, käsitöö-, mahe- gurmee-, maailmaköögi ja vegantooted, kuid nende osakaal on siiski veel marginaalne.
Uuringu raames küsitleti telefoni teel 500 inimest üle Eesti vanuses 15-74 eluaastat. Kodumaise toidukauba eelistamine oli viimati nii kõrge 2004. aastal. Kõige madalamale, 78 protsendile langes see 2012. aastal.
Seotud lood
Kantar Emori poolt 2017. aasta lõpus läbiviidud uuringust selgus, et tarbijate jaoks on valdav osa ostusoovidest selged juba enne poodi sisenemist. Kõige hinnatundlikumad tootegrupid on hetkel aga juust ja erinevad lihatooted, kus toodete maksumus mõjutab enim tarbijate lõplikku ostuotsust.
Prisma on arvukate eestimaalaste seas tuntud kui kauplustekett, kust saab ühe külastuse käigus soovi korral lisaks õhtusöögile ka näiteks jalgratta, kohvimasina ja kvaliteetkirjandust öökapile. Kuid rahvusvahelise kaubandusettevõtte enam kui 700 töötajaga Eesti meeskond teeb igapäevaselt pingutusi ka selleks, et lisaks poekülastajatele saaks kergemalt hingata ka planeet Maa.