Autor: Nele Peil • 11. oktoober 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas meelitada 18aastane kaubandussektorisse?

Kaubanduses töötab ligi 11% kõigist hõivatutest Eestis: oleme sektoritest riigi teine suurim tööandja. Kuigi kaubandustöötajate vanusestruktuur on Eesti tööjõu keskmiste näitajate taustal nooremate vanusegruppide suunas kaldu, vaevab meid ikka küsimus, kuidas tõmmata kaubandussektorisse noori?
Nele Peil
Foto: Erakogu

Kaupmeeste Liit alustas sellel kevadel mainekampaaniaga kutsumaks inimesi tööle kaubandussektorisse. Mai ja septembri jooksul tutvustasime lõbusates reklaamklippides kolme ametit – klienditeenindaja, kaupluse juhataja ja väljapanekute spetsialisti oma. Paralleelselt reklaamidega oleme tutvustanud meedias kaubandustöötajate lugusid, kutsunud noori suvetööle kaubanduses ja selgitanud karjäärivõimalusi sektoris. Jätkame kampaaniat ka tulevatel aastatel.

Kuna me võistleme kõik piiratud hulga nutikate töötajate pärast, on oluline selgelt ja lihtsalt selgitada laiemale avalikkusele, mida kaubandus tööandjana annab ja murda nii huvipuudust kui eelarvamusi. Kaubandust ei teadvusta tänased noored karjäärivõimalusi pakkuva sektorina. On meie töö selgitada, et oleme maailma suurim sektor ja tööandja väga mitmekesiste arenguvõimalustega.

Mida peetakse olulisimaks tulevase töökoha valikul?

korralik palk92%

õnnelikuks tegev ja huvitav töö75%

annab tulevikuks vajalikke kogemusi42%

Kaubanduses töötamise suurimad plussid

suhtlemisoskuste arendamine61%

võimalus kooli kõrvalt töötada56%

paindlik tööaeg50%

*16–25aastaste vastanute osakaal

Allikas: Kaupmeeste Liit

Vaadates Soome, näeme me tihedat koostööd erasektori ja haridusasutuste vahel, kusjuures sektorid teadvustavad, et nad on omavahel konkurentsis ja pakuvad koolide soosingu ja tähelepanu võitmiseks kutsuvaid praktika- ja uurimisprogramme koos rahastusega. Eestis läheb kaubandusalase kõrgema hariduse pakkumine vaevaliselt, sest puudu on nii nõudlusest ja huvist üliõpilaste seas kui akadeemikutest, kes kaubandusvaldkonna uurimisega pidevalt tegeleksid.

Kompetentsi ja nõudluse loomine on üks Kaupmeeste Liidu eesmärke, mille nimel me pidevalt tegutseme. Ajalooliselt on edukas koostöö juba sisse seatud kutsekoolidega, kus antakse nii müügikorraldaja kui müüja-klienditeenindaja kutset. Tõsi, üha vähenevale õpilaskonnale, mis tähendab, et enamik kaupmehi õpetab uued töötajad välja ise.

Kuidas olla ligitõmbavam?

Esmalt tuleb vaadata enda sisse ja seal asjad korda teha. Kaubanduses on keskmisest madalam rahulolu keskastme juhtide juhtimiskvaliteediga. On muutunud käibetõeks, et inimesed töölt lahkudes lahkuvad enamasti oma otsese juhi juurest. Seega tasub juhtkondadel mõelda nii organisatsioonikultuurile kui ka juhtide arendamisele ning investeerida oma inimestesse.

Kaupmeeste Liit üritab humoorikate reklaamklippidega sektori mainet tõsta ja noori tööle meelitada.

Rahvastikutrendidele otsa vaadates on selge, et ega meil uusi ja paremaid inimesi eriti kusagilt võtta ole. Seda enam, et kaubanduses on meil töökäsi vaja suurtes numbrites, sealjuures rõõmsameelsete ning teenindusvalmitena. Keskkond peab seda toetama ja juhid peavad keskkonna looma. Edukad kaupmehed tegelevad personaliga mitmel rindel: pakuvad nii suhtlemis- kui ka müügikoolitusi, aitavad seada töötajatel karjäärialaseid eesmärke, hoida kuuluvustunnet ja väärtusruumi.

Rohkem inspireerivaid lugusid

Kaupmehed võiksid senisest oluliselt enam teha ennast nähtavaks ja rääkida avalikult töövõimalustest sektoris. Täna teeb seda üsna kitsas seltskond aktiviste. Karjäärivõimalused on tegelikkuses ju väga head, edutamine on kiire ja inspireerivaid lugusid palju. Mida laiem seltskond sellest räägib, kasvõi oma lugu räägib, seda rohkem see sektoriväliste inimeste teadvusesse jõuab.

Arvestades kaubandussektori suurust ja töökäte puuduse jagatud muret, võiksime seljad kokku panna ja ühiselt pingutada, et sektori sõnumid kaugemale jõuaksid. Me ei ole eksportiv tööstus, mida Euroopa Liidu abirahad või riigieelarve poputavad – peame saama ise hakkama ja siin on abi ühiselt tegutsemisest.

Kellele on rohkem esinemisvõimekust antud, võiks vaadata koostöö tegemise poole nii kutse- kui ka kõrgkoolidega, andes külalisloenguid ja tutvustades kaubandusvaldkonna köögipoolt. Lihtsamal tasemel oleks abi ka osalemisest Tagasi Kooli jm sellesarnastes projektides, et põhikoolis ja keskkoolis noortele kaubandusvaldkonnas töötamist tutvustada. Noortele ei tule kaubandus praegu isegi pähe, kui nad oma karjäärivõimalusi kaaluvad. Kui nad valdkonnast pidevalt ei kuule, siis ei teki ka n-ö bränditeadlikkust. Ja sellest edasi brändieelistust. Kes soovib panustada, kuid ei oska kusagilt alustada, võtke Kaupmeeste Liiduga ühendust.

Asjalike inimeste leidmine ja teenindaja maine tõstmine on pikaajalised projektid, mis vajavad tegelemist erinevates valdkondades: hariduses, avalikus arvamuses, töötingimustes, inimestesse investeerimises. Mida enam kaupmehi seda laia vaadet teadvustab ja oma äritegevuse kõrvalt valdkonna arengusse panustab, seda enam suudame konkureerida töökäte ja klientide võitmises teiste sektorite ning rahvusvaheliste kaubandushiidudega.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757