Raul Vatsar • 22 jaanuar 2019

Millel tarbijate otsused põhinevad?

Koolitaja Raul Vatsar toob välja paar mõtet, millel põhinevad tarbijate otsused ja kui oluline on siinjuures pisiasjad.

Vaadake tähelepanelikult siin kõrval olevat pilti. Kas te suudate kiiresti leida viimases reas olevale küsimusele vastuse. Aega on 30 sekundit! Aeg läks …

Saite vastuse? Tubli! Aga nüüd vastake ausalt: kas te märkasite, et viimase rea küpsisel on vähem musti plekikesi (rosinaid, šokolaaditükikesi, jne) peal, kui teistel? Kas te panite tähele, et kolmandas reas oleval kella olid seierid näitamas kellaajaks kella 3.00, aga alumises reas oleval kellal oli kellaaeg kell 2.00.

Seda, et banaanid olid alumises reas üksikutena, seda panid ilmselt kõik tähele. Hea küsimus on nüüd, et kas tõesti need detailid määravad ülesande vastuse? Aga formuleeriks küsimuse teisiti: kas on tõsi, et meie elu määravad pisiasjad?

Kui esimesele küsimusele vastus võttis kõhklema, siis ilmselt on teisele küsimusele kerge vastata siira „jah“-ga. Aga siit jätkates: Kui kindlad me oleme, et see, mida me tajume (näeme, kuuleme, kompame, haistame, maitseme) on tegelikkuses see, mida me arvame olevat?

Inimeste käitumine põhineb sellele, kuidas nad tajuvad neid ümbritsevat keskkonda, mitte reaalsusel endal. Samas, see, mida me tajume, võib olla väga kaugel objektiivsest reaalsusest (tegelikkusest).

Näiteks: suurepäraseks töökohaks peetakse kõikide töötajate poolt töökohta, kus on head (füüsiliste) töötingimused, huvitav töö, hea palk, suurepärased soodustused ehk edud (benefits), arusaav ja vastutustundlik juhtkond – kuid nagu me teame on sellist kohta leida on vägagi keeruline. Peamiseks probleemiks on see, kuidas inimesed üht või teist loetletud mõistetest enda jaoks hindavad ja lahti seletavad.

Me võime taju vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me:

•Märkame väliseid stiimuleid – sündmusi, suhtlemist

•Sõelume stiimulitest välje need, mida me soovime tähele panna

•Tõlgendame ja klassifitseerime stiimuleid, tehes seda eelneva kogemuse või kasvatuse põhjal.

Siit saab tuletada peamised põhjused, miks meie taju meid petab: me ei pööra sellele asjaolule tähelepanu (hea krimiromaani oluline eeldus – mõrvar tegutseb esimestest lehekülgedest, motiiv on ammu kirja pandud, aga me lugejatena ei oska seda märgata).

Me ei suuda „mürast“ välja sõeluda olulisi asju. Me küll oleme tähele pannud, aga muud informatsiooni on sedavõrd palju, et oluline kaob ära. Samuti ei oska me saadud informatsiooni vajalikul määral hinnata, mille tulemusel „kaob“ asi lihtsalt ära.

Kui Alexander von Humboldt oli arvamusel, et inimeste arusaam õnnest ja õnnetusest sõltub eelkõige sellest, kuidas inimesed nendele sündmustele peale vaatavad ehk neid tõlgendavad, siis paraku tuleb siinkohal lisada: meie pilt ümbritsevast maailmast sõltub mitte sellest, kuidas me seda tajume, vaid sellest, kuidas me seda tõlgendame.

12. märtsil toimuv veebiseminar Mis segab tarbijaid tegemast paremaid otsuseid, selliste teemadega tegeleb, kus tuuakse palju põnevaid näiteid. Veebiseminaril keskendutakse sellele, kuidas tarbijad saavad teha paremaid otsuseid, sest nende otsused põhinevad nende teadmistel. Teadmised aga põhinevad paljuski tajul ja kui taju petab, siis ei saa ka otsused kuigi head tulla. Veebiseminari hind on 49 eurot (+km). Tutvu sisuga ning registreeru SIIN.

Jaga lugu:
KAUBANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kaubandusteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Kaubandus.ee toetajad:

Maarit Eerme
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700