Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Konkurentsi kahjustamise vastane võitlus muutub lähiaastatel oluliselt tõhusamaks
14. jaanuaril 2019 avaldati Euroopa Liidu teatajas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja siseturu nõuetekohane toimimine (nn ECN+ direktiiv). Direktiiv tuleb üle võtta kahe aasta jooksul.
Tegemist on pika ja põhjaliku normatiivaktiga, mis keskendub kahele peamisele sätete kogumile: 1) need, mis tugevdavad konkurentsiasutuste järelevalvealaseid volitusi väidetavalt konkurentsivastase käitumise kontrollimisel ja 2) need, mis käsitlevad konkurentsiasutuste leebema kohtlemise põhimõtteid salajaste kartellide paljastajate suhtes.
Liikmesriikide konkurentsiasutuste järelevalvealaste volitustega seoses pööratakse direktiivis põhitähelepanu uurimis- ja otsustuspädevusele ning pädevuse suurendamisele trahvide määramise ja täitmisele pööramise osas.
Millised hakkavad olema olulised menetluspõhimõtted?
1. Konkurentsiõiguse alased rikkumised tõenäoliselt dekriminaliseeritakse täielikult ja edaspidi hakkab Konkurentsiamet uurima konkurentsiõiguse rikkumisi halduskorras.
2. Konkurentsiametil on võimalus tutvuda mis tahes teabega, mis on kontrollitavale äriühingule kättesaadav, olenemata teabekandjast ja salvestamise viisist, sh sellest, kas andmed on salvestatud pilves või teistes riikides asuvates serverites.
3. Konkurentsiamet saab õiguse nõuda äriühingu esindajatelt või töötajatelt selgitusi asjaolude või dokumentide kohta. Isikutel puudub vaikimisõigus (enese mittesüüstamisprivileeg). Samuti on õigus nõuda teavet kolmandatelt isikutelt. Koostööst keeldumine on sanktsioneeritav märkimisväärse trahviga.
4. Konkurentsiametil on võimalik siseneda erapindadele (nt juhtide ja töötajate kodudesse) kui on põhjendatud kahtlus, et nendes ruumides hoitakse äridokumente.
Mis muutub trahvide määramisel?
1. Trahve hakkab määrama Konkurentsiamet ise.
2. Trahvide ülemmäär ei saa olla keelatud koostöö ega ka turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest väiksem kui 10% rikkuja eelneva majandusaasta käibest (aga võib olla sellest kõrgem). Võrdluseks, et siiani oli keelatud koostöö puhul ülemmääraks 16 miljonit eurot ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamise puhul 400 000 eurot.
3. Trahvi suurus sõltub rikkumise raskusest ja kestusest, kuid arvesse saab võtta kokkuleppele jõudmist kannatanutega.
Hetkel kuum
4. Trahvimisel võetakse aluseks kogu rikkuja kontserni käive ning tõenäoliselt hakatakse üldsegi karistama kontserni emaühinguid, et vältida võimalusi ümberstruktureerimise, ühinemise või jagunemise teel karistusi vältida.
5. Konkurentsiamet saab loota teiste riikide konkurentsiasutuste abile trahviotsuse täitmisel kui äriühing ei ole Eesti territooriumil juriidiliselt esindatud või tal pole siin vara.
Mis muutub leebusprogrammis?
ECN+ direktiiviga püütakse ühtlustada liikmesriikide konkurentsiasutuste leebema kohtlemise kordasid, eelkõige seoses salajaste kartellide avastamisega. Näiteks praegu peab taotleja taotlema leebust eraldi igas liikmesriigis, mida kartell tõenäoliselt puudutab. Süsteemi parandatakse kahel viisil.
Esiteks nõuab direktiiv kõigilt liikmesriikidelt leebuse saamise taotluste markersüsteemi loomist, mis võimaldab ettevõtjatel kindlustada endale koht järjekorras, mis kehtib kõikides liikmesriikides ja mis võimaldab saada aega immuunsust tagavate tõendusmaterjalide kogumiseks. Selline markersüsteem on oluline põhjusel, et leebust kohaldatakse üldjuhul ettevõtjale, kes kõige esimesena salajase kartelli päevavalgele toob.
Teiseks kodifitseerib direktiiv lihtsustatud süsteemi Euroopa Komisjonile leebustaotluse esitamise korral. Senini on vastav reeglistik sisaldunud mittesiduvas Euroopa konkurentsivõrgustiku leebema kohtlemise programmis.
Kolmandaks antakse leebema kohtlemise taotlejate praegusele ja endisele personalile kaitse (immuunsus) kriminaal- või muude sanktsioonide vastu, kui nad teevad konkurentsiasutustega koostööd. Immuunsus töötab ka piiriüleselt, mis on vajalik juhul kui rikkumist menetlev asutus ja leebustaotlust menetlev asutus asuvad erinevates liikmesriikides.
Eversheds Sutherland Ots & Co EL ja konkurentsiõiguse ning rahvusvahelise kaubanduse valdkonna juht Risto Rüütel
Enimloetud
3
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
