Autor: Hando Sinisalu • 25. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küsimustele vastab 10. aprillil Balti E-Commerce UX Summitil esinev LZ Realyticsi analüütik Lisa Byfield-Green:

Millised oli selle aasta suurimad trendid toidu e-kaubanduses?

See oleneb suuresti turust. Aga kui me räägime UK näitel, mis on juhtiv turg toidu e-kaubanduses, siis kauba kättetoimetamine muutub üha kiiremaks. Täiesti tavaliseks on muutunud tarne 1 tunniga.

Palju on näha ka omavahelist koostööd ja partnerlust. Jaekaubanduses hakatakse mõistma, et kõike ei pea üksi tegema ning koos saavutatakse parem tulemus. Näiteks Ocado ja Marks&Spencer teevad UK-s koostööd. M&S tooted toob kohale Ocado, aga Ocado tooted hakkavad olema M&S poodides müügil. See on suur muutus võrreldes varasema olukorraga, kus iga jaekaubandusäri üritas kõike teha ise.

Mis on peamine kanal, millega toitu tellitakse? Kui palju kasutatakse mobiili, desktopi või üldse häälsõnumeid?

Tuleb eeldada, et inimesed kasutavad ostmiseks pigem oma mobiiltelefone kui tavaarvutit. See tähendab, et mobiilirakendus peab töötama väga sujuvalt, et seal oleks mõnus shopata. See on päris raske ülesanne, kui arvestada, kui pisike mobiiliekraan siiski on.

Järgmine samm on häältehnoloogia kasutamine, näeme seal suuri arenguid.

Hääletehnoloogiat kasutatakse igas valdkonnas aina rohkem, seega loomulikult soovivad inimesed selle abil ka sisseotse teha. See muudab väga drastiliselt seda, kuidas tarbija valib tooteid. Kui sul on füüsiline pood, siis on tarbija liikumist lihtsam planeerida, kuna sissepääs poodi on alati ühes kohas. Kui sul on online pood, siis jõuavad inimesed sinna erinevatest paikadest. See annab palju võimalusi, aga muudab müüja elu ka keerulisemaks.

Kui standardiks muutub 1-tunni tarne, siis miks peaks inimesed üldse füüsilisi poode külastama?

Kõik oleneb ka sellest, mis eesmärgiga asju ostetakse. Kui ostetakse kogu järgmise nädala toiduaineid või elatakse väga kiirel elutempol, siis kasutatakse pigem online poodi. Kiiret tunniajast tarnimisteenust vajavad näiteks noorte laste vanemad. Kui aga inimesed lähevad kooli ja tööle, või nende maja all asub toidupood, siis loomulikult külastatakse seda. Vaevalt füüsilised toidupoed ära kaovad, tarbija valik lihtsalt suureneb, olenevalt vajadusest. Ärid peavad oskama integreerida neid mõlemat.

Samuti on füüsilistel poodidel sageli hinnaeelis: näiteks discounteritel pole täis- tootevalikuga e-poode.

Kas discounterid kolivad ka millalgi internetti?

Ma ei arva, et see neil plaanis on. Oleme näinud mõningaid katsetusi, näiteks müüakse odavamat veini või tehnikat. Tarbijatel võiks küll huvi olla, aga ma arvan, et see pole müüjate jaoks prioriteet. Nende ärimudel ei võimalda e-poes ülimadalaid hindu pakkuda.

Mis on suurimad väljakutsed e-kaubanduses?

Küllap see, mida kõike selle andmehulgaga peale hakata. Online müüjatel on väga lihtne koguda tarbijate kohta andmeid, aga nad peavad ka töötama sellega ja leidma viisi, kuidas tarbijakogemust personalseerida ja mugavamaks muuta.

Samuti pakuvad igasugused koostööd ühest küljest väga häid kasvuvõimalusi, aga siiski on näha, et kardetakse aidata oma konkurente ja kaotada oma turupositisooni.

LZ Realyticsi analüütik Lisa Byfield-Green esineb 10. aprillil Tallinnas toimuval Baltic E-Commerce Summitil, kus ta räägib Euroopa e-kaubanduse trendidest. Tutvu konverentsi programmiga ja registreeru SIIN.