Eesti suuremaid majutus- ja toitlustusasutusi ühendav Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) juhatus pöördub abimeetmete saamiseks Vabariigi Valituse poole.
EHRLi juhatuse esimehe Peter Roose sõnul prognoosib liit oma liikmetelt pärit teabe põhjal hotellide täituvuse kukkumist märtsikuus 60–70 protsenti.
„Kukkumine on väga ränk ja on jõudnud esimesena tänavatele, kus kannatajateks eeskätt majutus- ja toitlustusasutused, tegelikult kogu turismi- ja meelelahutustööstus laiemalt. Situatsioon muutub niivõrd kiiresti, et ei saa välistada, et juba uuel nädalal näeme me esimesi päris tühje majutusasutusi. See tähendab praktiliselt samaaegset inimeste sundpuhkustele saatmist, mis on valusad otsused nii töötajatele kui tööandjatele,“ ütles Roose.
Roose sõnul on hotellid ja restoranid eeskujulikud Terviseameti suuniste järgijad, sest see on osa majutusasutuste ja toitlustuskohtade DNAst. „Paraku ei ole see hetkel argument, sest kui pole lende ja üritusi, ei ole vaja ka nende teenindajaid. Valitsusest on tulnud signaale, et seekordset kriisi hallates võib riik läbi oma volitatud ametite, eeskätt läbi Maksu- ja Tolliameti olla paindlikum ja vastutulelikum, et säästa töökohti ja inimeste elementaarseid sissetulekuid,“ sõnas Roose.
EHRLi esimesed ettepanekud, mille puhul oodatakse Valitsuselt koostööd ja mõistmist, on järgmised:
- Sundpuhkusel või karantiinis olevatele töötajatele riigipoolse töötasu kompenseerimine Töötukassa reservist kuni 80 protsenti töötajate keskmisest palgast kuni aasta lõpuni
- Vabastada hotellid ja restoranid käibemaksust kuni 2020 kalendriaasta lõpuni
- Kaotada erisoodustusmaks
- Sotsiaalmaksu ajatamine ilma täiendavate intresside ja trahvideta kuni 2020 kalendriaasta lõpuni
- Koostöös Kredexiga võimaldada sektoris tegutsevatele ettevõtetele jooksvate kohustuste ja käibevahendite ning laenumaksete garantiisid
Seotud lood
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.