Autor: Helen Külaots • 29. detsember 2020

Kulinaaria OÜ kasvatas tootmismahtusid poole võrra

Kulinaaria OÜ on Eesti suurimaid valmistoidu tootjaid. Peagi lõpevad laiendustööd, mille käigus kasvab tootmispind ca 6000 ruutmeetrini (varasema 3000m2 asemel). Kulinaaria arendusjuht Merje Kips räägib intervjuus keskkonnasäästlikumast tootmisest, taaskasutatavatest pakenditest ja valmistoidu trendidest.

Uute masinate lisandudes on teie päevane tootmisvõimsus tõusnud poole võrra, 30 000 kiloni. Mis põhjusel laiendamisplaanid tehti? Kas nõudlus on niivõrd palju suurenenud?

Viimased paar aastat oleme tootnud maksimumkoormusel, seega oli väga raske uute klientide soove ja nõudmisi rahuldada. Meie peamine partner on muidugi Selver (kõik Selveri Köögi tooted tulevad Kulinaariast), aga meie klientideks on ka tanklaketid, HoReCa- ja laevandussektor. Laienemise ajendiks on nii HoReCa sektori parem teenindamine kui ka atraktiivsem ja laiem tootevalik meie jaekliendile.

Kuidas olete oma tootmises rohelist mõtteviisi rakendanud? Üks asi on toodete pakendamine, aga ka teie automatiseeritud tootmisliinid aitavad keskkonnasõbralikumalt toota. Mida see tähendab?

Uued seadmed tarbivad vähem elektrit. Mitmed masinad töötavad meil aurujõul, mis on energia seisukohalt säästvam ja efektiivsem: auruga katel saavutab kiiremini töötemperatuuri kui elektrikatel, toode küpseb seal kiiremini ning seega saame ajaühikus rohkem toota.

Keskkonnahoiu valguses valisime uuele tootmispinnale pakkeliinid, mis kasutavad vähem pakkematerjale ja samas on tooted hermeetiliselt suletud. Seda eriti vormitoitude puhul, mis varem olid fooliumpakis, peal plastikkaas. See lahendus polnud aga jätkusuutlik, sest toit võis sealt välja tilkuda. Seetõttu olime sunnitud need omakorda kilesukka pakkima. Novembris saime sellest lahendusest loobuda ning nüüd on vormitoidud papist kaanega hermeetiliselt suletud ja lekkekindlad. Sellega hoiame kuus kokku ca 75 000 plastikkaant ja umbes 2000 meetrit kilet.

Kas tarbija oskab neid muutusi hinnata?

Otsest tagasisidet oleme saanud keskkonnaaktivistide poolt, kes meie muudatusi positiivselt tervitavad. Koroona ajal on meie sektor olnud pigem langustrendis ehk valmistoidul ei lähe kõige paremini. Põhjus on selles, et inimesed on kodukontorites, teevad rohkem ise süüa, või siis tellivad e-poest ja läbi selle ei pruugi tarbija neid muutusi hoomata, mida oleme läbi teinud. Meie areng ei jää aga sellest toppama – uue aasta esimeses pooles kavatseme luua uudsemad pakendid ka peolauatoodetele, mis hetkel on veel kilesukas.

Kas peolaua pakendid ei võiks olla taaskasutatavad?

Kahjuks pole see võimalik ja seda lähtuvalt toiduohutuse klauslist. Siiski on kogu meie salativalik taaskasutatud R-PET pakendites, enne on need karbid elanud plastpudelina. Sarnase lahenduse tahame leida ka meie peolauatoodetele.

Kuidas on tarbija ootused aastatega muutunud? Milliseid uusi toidutrende on märgata ja mida olete vastavalt sellele oma valikusse lisanud?

Tõusev trend on kindlasti taimetoitlus ja veganlus – selliseid tooteid on meie valikus aina enam. Teeme koostööd ka Fitlap'iga, sest tähtsad märksõnad on tervislikkus ja kaalulangetamine. Püüame nende suundadega sammu pidada – et valikus oleks igale sihtrühmale midagi, mis kõnetaks. Näiteks paar aastat tagasi saime Selveri kikerherne-suvikõrvitsa salati eest Toiduliidult parima valmistoidu tiitli.

Millised on teie ostetumad tooted?

Selveri Köögis on meie kõige suurem hitt-toode maksapasteet, teeme seda ca pool tonni päevas. Kümne aastat on kindlalt müügitopis olnud ka Caesari salat, peolauatoodetest aga erinevad musta leiva baasil tooted (kiluleib, heeringasuupiste), täidetud munad ja singirullid. Need kuuluvad eestlaste toidulauale nii jõulude, jaanipäeva kui ka Vabariigi sünnipäeva ajal. Juba viis aastat oleme teinud sushisid, mis on jätkuvalt populaarsed. Soojadest toitudest on hinnatud ühepajatoit, kartulipuder, hakklihakaste ja ahjukartulid, uuematest poke-kausid ja erinevad maailmamaitsed.

Kas olete ka sisulisi muudatusi toodetes teinud?

Me jälgime hoolega kasutatava tooraine kvaliteeti ja koostisosi. Maitsetugevdajat ja palmiõli soovime vältida. Kui näiteks tooraines on palmiõli sees, siis ootame tarnijalt sertifikaati, et see on toodetud vastutustundlikult, vihmametsi kahjustamata.

Üldiselt on meie toodetes suund lihtsuse ja tervislikkuse poole, et igas tootes oleks vaid põhikomponendid ja mitte midagi üleliigset. Näiteks varem oli meie kapsa-hakklihahautises jahu – enam seda pole, et ka gluteenitalumatusega inimesed saaks seda süüa. Püüame vähendada toodetest soola- ja suhkrukoguseid. Tänu uuenenud tehnoloogiapargile saame tagada ka toodetele pikemad säilimisajad, ilma et lisaksime säilitusaineid.

Jälgime huviga maailmatrende: on teada, et aina enam muutuvad oluliseks puhas koostis, vastutustundlik tootmine, jäätmete vähendamine ja ka lisaväärtusega tooted. Nende viimaste puhul on tootesse lisatud vitamiine, mikroelemente või kiudaineid, et organism saaks toidust rohkem kätte ega peaks tarvitama toidulisandeid. Näiteks jaanuarist hakkamegi tegema suppe, kuhu on lisatud D-vitamiini ja kollageeni.

Kulinaaria OÜ brändiportfelli kuuluvad kaubamärgid Selveri Köök, Gurmee Catering ja Van Kook. Kulinaaria OÜ on Selver AS-i tütarettevõte ja kuulub börsiettevõtte Tallinna Kaubamaja kontserni.

Jaga lugu
Kaubandus.ee toetajad:
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700
Kristina Madisson-LahtKaubandus.ee ajakirjanikTel: 55 656 354