Jaekauplus: riknenud kaup lendab prügikasti viimases hädas

“Kui toidukaup jäi müümata, siis järgmiseks sammuks on annetamine,” ütleb Aljohhina. Põhiliselt on selleks kauasäiliv toidukaup, mille tähtaeg “parim enne” on möödas, näiteks suhkur, riis ja teised kuivained. Selver teeb selliste annetuste puhul koostööd Toidupanga ja teiste organisatsioonidega, mis tegelevad inimeste abistamisega. Aljohhina sõnul on annetamisega seotud tegevused alati lepingulised.

Jaekauplustel on Euroopa Liidu tasandilt seatud eesmärk vähendada toidu raiskamist, seega prügikasti viskamine on poodide viimane samm. Sellised värsked toiduained nagu puu- ja juurviljad, mis kiiresti värskust kaotavad ja mida ei saa ka annetada, lähevad edasi talupidajatele. “Tooted, mis ei sobi enam söömiseks inimestele, sobivad loomadele,” ütleb Aljohhina.

Selveri puhul ei saa tuua välja konkreetseid kategooriaid, mis oleks hädas rikneva kaubaga. See sõltub suuresti ikka sellest, kus on valesti tellitud. Kaubanduses on aga protsessi iga detail oluline, et garanteerida toidu pikemaajaline kestvus. “Me peame jälgima, et kaup oleks hoitud vastavalt tingimustele alates sellest, kui see köögist või tsehhist väljub, kuni ajani, mil inimene selle ostab. Kui vahepealses ahelas tekib kasvõi väike viga, mõjutab see toodet suurel määral. Näiteks kui talvel või suvel jääb kaup korrakski estakaadile seisma, saab liialt külma või sooja, läheb see väga kiirelt riknema ja lõpetab suure tõenäosusega prügikastis.”

Uuringutest järeldub, et suurimad toiduraiskajad on tegelikult majapidamised. Jaekauplused püüavad omalt poolt klienti harida ja teha ka ise vajalikud sammud, et seda tendentsi veelgi vähendada, kuid palju saavad inimesed ka ise ära teha. “Hästi aitab õige suhtumine ja ostude planeerimine.”