Autor: Helen Külaots • 26. jaanuar 2021

Jaekauplus: riknenud kaup lendab prügikasti viimases hädas

Toiduraiskamise vähendamine pole ainult ettevõtete enda algatus, vaid seda toetab ka Kaupmeeste Liit. Mida suured toidupoed saavad selleks teha, et vähendada toidukraami jõudmist prügikasti? Selveri kogemusest räägib kaubandusjuht Jekaterina Aljohhina.

Severi lihalett
Autor: Jaan Heinmaa

Aljohhina sõnul sõltub toiduraiskamise vähendamine suuresti personali professionaalsusest. “Need, kes igapäevaselt kaubatellimisega tegelevad, peavad võtma arvesse mitte ainult igapäevaseid asju – näiteks, mis nädalapäeval on suuremad ostud-, vaid ennustama oste saabuvatel tähtpäevadel, hindama toote eluiga jne.“

Järgmine samm on allahindlus

Kaupa, millel saabumas "parim enne" tähtaeg, müüakse soodushinnaga. Aljohhina sõnul on allahindluse protsess rangelt kirjeldatud. “Teeme allahindluse just sellel päeval, mil on viimane realisatsioonipäev. Selle puhul on oluline teada, et tegemist pole tuhkatriinuliku looga, et kui kell 12 öösel kukub, siis on toode koheselt täiesti kõlbmatu. Seda muidugi eeldusel, et kaupa on hoitud vastavalt tingimustele. Kliendid võtavad sellised allahindlused hästi vastu.”

“Kui toidukaup jäi müümata, siis järgmiseks sammuks on annetamine,” ütleb Aljohhina. Põhiliselt on selleks kauasäiliv toidukaup, mille tähtaeg “parim enne” on möödas, näiteks suhkur, riis ja teised kuivained. Selver teeb selliste annetuste puhul koostööd Toidupanga ja teiste organisatsioonidega, mis tegelevad inimeste abistamisega. Aljohhina sõnul on annetamisega seotud tegevused alati lepingulised.

Midagi jääb ka loomadele

Jaekauplustel on Euroopa Liidu tasandilt seatud eesmärk vähendada toidu raiskamist, seega prügikasti viskamine on poodide viimane samm. Sellised värsked toiduained nagu puu- ja juurviljad, mis kiiresti värskust kaotavad ja mida ei saa ka annetada, lähevad edasi talupidajatele. “Tooted, mis ei sobi enam söömiseks inimestele, sobivad loomadele,” ütleb Aljohhina.

Millises kategoorias enim ülejääke tekib?

Selveri puhul ei saa tuua välja konkreetseid kategooriaid, mis oleks hädas rikneva kaubaga. See sõltub suuresti ikka sellest, kus on valesti tellitud. Kaubanduses on aga protsessi iga detail oluline, et garanteerida toidu pikemaajaline kestvus. “Me peame jälgima, et kaup oleks hoitud vastavalt tingimustele alates sellest, kui see köögist või tsehhist väljub, kuni ajani, mil inimene selle ostab. Kui vahepealses ahelas tekib kasvõi väike viga, mõjutab see toodet suurel määral. Näiteks kui talvel või suvel jääb kaup korrakski estakaadile seisma, saab liialt külma või sooja, läheb see väga kiirelt riknema ja lõpetab suure tõenäosusega prügikastis.”

Uuringutest järeldub, et suurimad toiduraiskajad on tegelikult majapidamised. Jaekauplused püüavad omalt poolt klienti harida ja teha ka ise vajalikud sammud, et seda tendentsi veelgi vähendada, kuid palju saavad inimesed ka ise ära teha. “Hästi aitab õige suhtumine ja ostude planeerimine.”

Jaga lugu
Kaubandus.ee toetajad:
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700