Kui tarbijate huvi Ukraina toodete vastu kasvab üha rohkem, siis Venemaa ja Valgevene kaupu enam naljalt poelettidelt ei leia. Kauplusketid nuputavad, mida nende toodetega peale hakata.
Müüjad korjavad paljudes poodides Venemaa ja Valgevene tooteid kokku. Nüüd on aga küsimus, mida nende toodetega peale hakata ja kes kaotuse enda kanda võtab.
Foto: Raul Mee
Nii Selver, Rimi, Prisma kui ka Maxima on Venemaa ja Valgevene kauba poeriiulitelt juba ära korjanud. Veel leidub Vene ja Valgevene kaupu Coopi kauplustes.
Pöördusime kolme hulgikaupmehe poole uurimaks, milline on nende olukord seoses sellega, kui jaeketid Venemaa ja Valgevene päritolu tooted kaubavalikust välja arvasid.
Toidu- ja esmatarbekaupade vahendamisega tegelev SalesProff OÜ brändijuht Merje Raiend tunneb suurt muret selle üle, mis saab sellest kaubast, mille jaeketid neile tagasi saadavad, ning milline saatus ootab ettevõtte töötajaid.
Alates 2008. aastast, mil Baltimaades võeti kasutusele iseteeninduskassad, on traditsioonilisel jaemüügiturul toimunud märkimisväärne nihe. Ehkki iseteeninduskassas läheb ostlemine kiiremini ja ekraanilt on ostetavaid tooteid mugav valida, siis tekib jaemüüjale paraku ka kadusid. Näiteks mõnikord ajab klient raha kokkuhoidmiseks „kogemata“ tooted segamini ja tasub sarnase, kuid soodsama toote eest. Nutilahendusi pakkuva ettevõtte StrongPoint võtmekliendihaldur Anton Martšenko sõnul hoolitseb tänapäevane tehnoloogia lisaks tegutsemiskiirusele ka eksimuste ärahoidmise eest.