Autor: Helen Külaots • 10. märts 2022

Selveri juhatuse liige Kristi Lomp on öelnud, et koostöö väiketootjatega on neil täiesti eraldi strateegiline äriharu, mis eeldab ka suuremat panust – tavalised ketikaubanduse reeglid seal ei kehti. “Näiteks igal suvel tuleb periood, mil kohalikel tomatikasvatajatel tuleb saagiuputus. Seda ei saa ette ennustada, kuid meil peab olema võimekus kiirelt reageerida – lõpetada mõneks ajaks importtomatite tellimine ja teha letil rohkem ruumi Eesti kauba jaoks.”

Tomatikasvatamisega tegelev Võiste Aiand on teinud Selveriga koostööd 3 aastat: “Oleme Eesti suurimaid tomatitootjaid – kasvupinda on meil ca 6000m2. Kasvatame vaarikaroosat, kollast ning punast pihvtomat. Võiste Aiandis on köögiviljakasvatusega tegeletud juba 60 aastat, millest viimased 20 aastat oleme olnud pereettevõte.“

Ehkki Eesti mõistes on tegemist suurtootjaga, võib oma kauba suurkettidesse saamine olla väljakutse. Selveri esindajad käivad igal aastal mööda Eestimaad tiirutamas ja kohtuvad erinevate väiketootjatega. Kristi Lomp ütleb, et silmast silma kohtumine on väga oluline: „Saame hea ülevaate sellest, kuidas toode valmib, millised on ettevõtte väärtused ja võimalused suurketi jaoks toota.“ Kui väiketootja ei suuda oma kaubaga kõiki kauplusi katta, tuleb seda müüa nendes poodides, kus nõudlus selle järgi suurem on. Võiste tomatid on müügil Selveris aprillist detsembrini, täpsed kogused ja ajad selguvad kasvuperioodi käigus.

Tomati maitse sõltub nii transpordi ajast kui hoidmise temperatuurist

Metsaoru ütleb, et nende peamine erinevus importtomatist on värskus ja lühike logistikaahel: “See tagab, et tomat jõuab poelettidele juba 1-2 päeva pärast korjamist. Samuti kasutame bioloogilisi taimekaitsevahendeid, et tomat oleks tervislik. Samuti püüame korjata tomatid võimalikult valminuna – niiviisi säilivad ka maitseomadused. Tihtipeale on aga probleemiks külmlaod, kus just maitse kannatab, seega ma ei soovita inimestel tomateid külmutuses hoida,“ õpetab ta.

Eesti tomatil puudub eksportturg

Kohalik tootja ei suuda konkureerida päikseliste ja soojade Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikidega ning seetõttu on ka tomati hind siin kõrgem. “Samuti pole meil võimalik toota massi, sest Eestis pole selleks lihtsalt ostjat ning Eesti tomatil puudub eksportturg. Siinkohal on aga väga tähtis, et kaubanduskettide marginalid oleksid mõistlikud, vastasel juhul muutub hind kohaliku tarbija jaoks liialt kõrgeks ja see tähendab kodumaise köögiviljatootmise väljasuremist,” ütleb Metsaoru.

Võiste Aiandi kogemus näitab, et inimeste teadlikkus ja huvi kodumaise toodangu suhtes on aastatega järjest kasvanud. “Kui veel ca 5 aastat tagasi oli kaubanduskettidel suhteliselt väike huvi kodumaise köögivilja järele, siis praegu näeme, et see huvi järjest kasvab ning oleme tänulikud, et Selver teeb järjest suuremat reklaami kodumaistele tootjatele ning püüab igal võimalusel eestimaist esile tõsta.”

See aasta tuleb ääretult keeruline

Oleme koostöös Selveriga õppinud, et suurketis olemine eeldab mõlemalt osapoolelt paindlikkust ja austust. Kui aga rääkida sellest aastast, siis ilmselt tuleb see väga raske, kuna lisaks tooraine hinnatõusule (mõne asja puhul on hind tõusnud enam kui 5 korda) on ka muutunud keeruliseks nende kättesaadavus. Ehk kõike tuleb ette näha ning ette osta, mis viib tootmise alustamise kulud meeletult kõrgeks. Kõige suuremaks probleemiks on kütte ja elektri hinnatõus, need on tõusnud eelmise hooaja võrreldes ca 3 korda. Kuna inflatsioon on meeletult kiire, siis tugevneb järjepidevalt ka töötajate palgasurve.”

“Aga igast kriisist õpitakse. Meie oleme teinud investeeringuid tootmiskulude vähendamisse läbi automatiseerimise. Meie suurim tänu kuulub aga neile Eesti inimestele ja kauplustele, kes eelistavad eestimaist kaupa ning hoiavad kodumaist tootmist elus.”