Selver hakkas valmistama käsitööleiba

Leiva-saia riiulid on poes lookas, aga Selver soovis lisada nendele ka omapoolse variandi, käsitööleiva. Retseptide autor Dmitri Haljukov ütleb, et leiva tarbimine on olnud aastaid langustrendis ja eelkõige on selle põhjuseks lihtsalt väga suur muude kaupade valik. “Leib endiselt inimestele maitseb ja pigem on suund sinna, et soovitakse osta kvaliteetseid, väiksema suhkrusisaldusega leivatooteid,” lisab ta.

Helen Külaotskaasautor

Retseptide autor Dmitri Haljukov
Foto: Kertin Vasser

Hetkel on valikus kolm erinevat leiba: “Seemneleib, Saareleib ja siis Pähkli-ürdileib. Seemneleib on kõige naturaalsem leib, vähe koostisaineid – hea igapäevane tume leib. Saareleib meenutab borodino-leiba, kuid sisaldab muuhulgas kooritud kanepiseemneid, mis muudavad leiva natuke õlisemaks ja pehmemaks. Pähklileib on pigem gurmee-toode, kus on sees natuke ka nisu ja linnasejahu, mis muudavad tekstuuri kohevamaks. See sobib pidupäevalauale singi ja juustu kõrvale,” seletab Haljukov.

Kõik kolm leiba on tehtud juuretisega. Haljukov ütleb, et seni kasutasid nad 3 aasta vanust juuretist, aga nüüd õnnestus saada Rootsist 100-aastane juuretis, mis on rohkem puuviljasem ja annab leivale veelgi parema maitse. “Kasutame leiva valmistamisel võimalikult vähe suhkrut ja laseme neil enne küpsema minekut kerkida külm-meetodil terve öö – niiviisi saavad maitsenüansid paremini laagerduda ja leib rahulikult valmida.”

Hetkel valmistatakse leiba Tallinnas kahes pagarikojas ja müügil on see 11 pealinna suuremas Selveris. “Plaan on müügialasid laiendada, kuid nendest on veel vara rääkida.“

Leiva-saia tarbimine võib veelgi väheneda

Haljukov ütleb, et leiva tarbimine on niigi aastatega pidevalt vähenenud, kuid nüüd võib oodata sama tendents ka saiatooteid. “Põhjuseks on hindade kallinemine. Ilmselt tähendab see seda, et pätside suurused muutuvad aina väiksemaks, et tarbija saaks endale seda lubada. Teine suund on jällegi tervislikkus ja teadlikkus, seetõttu on käsitööleival siiski kindel ostja olemas. Meie leib polegi mõeldud masstarbimiseks,” tõdeb ta.

Leiva retseptid pole kivisse raiutud. “Meil on plaanis seemneleiba natuke täiustada. Nimelt oli selle praegu maitse ja tekstuur väga head, kuid oma üdini naturaalse olekuga läheb leib paari päevaga juba kõvemaks. Mõtlesime välja lahenduse, kuidas pehmust pikemalt säilitada, aga samas hoida tervislikkuse ja kvaliteedi suunda. Kuna me ei kasuta jahuparandajaid ega säilitusaineid, siis proovime leida lahenduse uuest juuretisest ja mahetootmise jahust. Seemneleib muutubki meil maheleivaks,” selgitab Haljukov.

Selveri leiba saab maitsta nädalavahetusel Kultuurikatlas toimuval Leivafestivalil. Haljukov ütleb, et sinna koguneb rohkelt tootjaid, jahudepakkujaid ja ka leivakatete müüjaid: “Eestlased on olnud alati leivausku rahvas ja vahel on vaja seda taas meelde tuletada, seetõttu oleme ka meie seal kohal ja tutvustame oma toodangut.”