Autor: Helen Külaots • 18. august 2022

Selver vähendab energiatarbimist nutikate lahendustega

“Esimesena on meil tähelepanu all gaasiküttega majad – gaasiküte on hetkel kaks korda kallim kui kaugküte. Otsime võimalusi küttesüsteemi muutmiseks,” ütleb Selveri halduse ja arenduse projektijuht Tarmo Toiger. Loe, milliseid võimalusi jaekauplusel on, et olla keskkonnasõbralikum ja kulusid kokku hoida.
Pirita Selveri katus on kaetud päikesepaneelidega
Autor: Hendrik Osula

Küttesüsteemide muutmine pole igas kaupluses võimalik. “Selver ei ole kauplusehoonete omanik. Küll aga kuulub kolmandik majadest, kus Selverid tegutsevad, Selveri emafirmale Tallinna Kaubamaja Grupile. Nii ka Pirita Selver, mis on heaks näiteks Selveri ja omaniku vahelisest sujuvast koostööst. Ka kaugküttele üleminek sõltub majaomanikest. Seni on kaugküttele läinud üle Suurejõe ja Mustakivi kauplused,” ütleb Toiger ja räägib ka numbritest. “Kui Tallinnas maksab kaugküte 97.15 €/MWh, siis gaasiga majas on see 210.52 €/MWh. Rahas tähendab see 8000 eurot kokkuhoidu aastas.

Katsetavad päikesepaneelidega

“Esimesena valmis päikesepark Pirita Selveri katusele ning hetkel on käsil teise kaupluse ettevalmistamine pargi rajamiseks. Kaardistame ka järgmisi maju, kuhu sellise süsteemi rajamine oleks võimalik. Investeering sellesse on suur ja pargi ehitus pole kulgenud väljakutseteta, kuid see on meie panus rohepöörde kiiremaks õnnestumiseks,“ tõdeb Toiger. “Eks siis, kui päikesepargid on end sisse töötanud, saab nende tasuvusest lähemalt rääkida.”

Tänaseks on Selver aga üle läinud kõigis emafirma kontserni hoonetes täielikult taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri tarbimisele.

Jääksoojus tuleb ära kasutada

Toigeri sõnul toodavad külmakompressorid suures koguses sooja, mille saaks suunata kasutamiseks mujale. “Me liigume seda teed, et jääksoojuse saaks suunata tarbevee soojendamiseks, misjärel saab seda kuuma jääksoojavett kasutada läbi ventilatsiooni ja põrandakütte müügisaali soojendamiseks. Suvisel ajal pole müügisaali soojendamist vaja – oleme arutanud Utilitasega, kas ja kuidas oleks võimalik jääksoojus neile anda, kuid need läbirääkimised on veel pooleli,” ütleb Toiger.

Uute poodide avamisel või vanade renoveerimisel võetakse kasutusele uudse põhimõttega külmaseadmed. “Need on CO2-põhised masinad, mis on keskkonnasõbralikumad kui vanemad, fluoritud kasvuhoonegaaside põhised külmikud, mille CO2 jalajälg on väikseim,” ütleb Toiger ja lisab, et uutele külmaparkidele üleminekuga on nad hoidnud kokku 40% küttelt ja 30% elektrienergialt. Selliste kestliku energiasäästu põhimõttel töötavate uute A-energiamärgisega külmaseadmetega on kaetud kolmandik Selveri kogu ketist. Lõppeva ja tuleva aastaga tervikrenoveeritakse järgmised 5 Selveri keti kauplust.

Kokkuhoius mängivad rolli ka pisidetailid

Jaekaupluse kulude vähendamine ja keskkonnasäästlikumatele süsteemidele üleminek saab toimuda nii müügisaalis kui ka tagaruumides. Toiger toob näite, et segistites kasutavad nad aeraatoreid, mis lisavad kraanist jooksvasse vette õhku, mis vähendab vee tarbimist. “Kasutame liikumisandureid, et tuled ei põleks ruumides, kus kedagi ei viibi ja panime piimatoodete letile uksed ette, mis andis koheselt kuni 15% kokkuhoidu,” lisab ta.

Kokkuhoiuvõimaluste kaardistamine alles käib, kuid Toiger annab väikese ülevaate, mida veel saab kauplus ära teha, et olla keskkonnasõbralikum. “Võimalus on alandada müügisaali temperatuuri, alandada ööseks kütet, kasutada automaatikat, et kui aken on lahti, siis küte ja jahutus ei tööta või kui õues on valgem, väheneb lambivalgus selle võrra, ja asendada boilerid jääksoojusega köetud veega,” ütleb ta ja lisab, et need on ainult üksikud näited sellest, mida kokkuhoiu jaoks plaanis teha on.

Milline võiks välja näha tulevikukauplus?

Mõeldes tulevikule, et milline näeb välja nullenergia-põhimõttel töötav kauplus, annab Toiger mõned huvitavad mõtted: “Kauplussed võiksid töötada lühemal lahtiolekuperioodil, külmaainena kasutatakse masinates ainult CO2-te, katusel ja hoone lõunapoolsetes külgedes on päikesepaneelid ja iga kaupluse juures on maasoojuspumbad. Väga võimas lahendus oleks muidugi soojuse akumuleerimine maasse. Lisaks veel hoone seinad ja laed võiksid olla väga paksud, akendeta, ruumide jahutus tuleks suvisel ajal kaugjahutusest, jääksoojus tuleks täiel määral ära kasutada. WC-pottides võiks olla võimalik kasutada vihmavett ja jahutus oleks täisautomaatne,” toob Toiger välja mõned tulevikuideed.

Jaga lugu
Kaubandus.ee toetajad:
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884
Merilin MerilaKaubandus.ee toimetaja Tel: 5 105 933
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700