Autor: Helen Külaots • 10. oktoober 2022

Selveri müügistatistika näitab majanduslangusele sarnast mustrit – söögi ostmine iseenesest ei vähene, kuid valitakse rohkem, mida ostetakse. “Kampaaniatoodete müük on rekordiliselt kõrgel tasemel, eelistatakse väiksemaid pakendeid ja võimalusel odavamaid analoogtooteid,” ütleb Lomp ja tõdeb, et selline ostukäitumine hakkab mõjutama Eesti tootjate, eriti väiketootjate ellujäämisvõimalusi.

Eesti väiketootjad on lähiriikidega võrreldes nadimas seisus

Suurest pildist ja jaekaubanduse murekohtadest rääkides tuleb Lombilt kiire vastus: “Tohutu hinnakasv ja inimeste vaesumine.” Selveri eesmärk on alati olnud kohaliku toidukultuuri edendamine ja seeläbi põllumajanduse toetamine. “Me tunneme tarbija ees vastutust – suurem osa värskest toidukaubast, mida müüme, on pärit Eestist,” ütleb Lomp ja lisab, et Eesti toidu edendamise üks osa on pakkuda meie poodides ka väiketootjate kaupa, kuid nende tulevik võib olla tume.

Lähiriikidega võrreldes on Eestis kallim toota, sest kogused on väikesed – sisendhindade tõus, energiakulude- ja palgakasv panevad Eesti tootjad raskemasse seisu. “Kui suurtootmised kannatavad mõnekuised tagasilöögid ära, siis väiketootjatel, kelle tooted on seni turgi rikastanud, ei jää muud üle kui tootmine lõpetada. Kahju on vaadata, kuidas kohalike toidutootjate aastatepikkune töö lühikese ajaga näppude vahelt libiseb,” ütleb Lomp ja toob näite, et neil, kes praegu tootmist jätkavad, pole muud varianti kui müügihinda tõsta.

“Ehmusin hiljuti, nähes, et ühe väiketootja käsitööjuustu tükihind ulatus 7 euroni. See võib tähendada, et toode jääb letile seisma, tootmismahud vähenevad veelgi ja ikkagi tuleb mingil hetkel mõelda lõpetamisele,” kirjeldab Lomp turu olukorda väiketootjate jaoks ja lisab, et on juba kahe ettevõtte lõpuplaanidest kuulnud.

Millega asendada need Eesti tooted, mis müügilt kaovad? Kas asemele tuleb odavam välismaine analoogtoode? Selle peale ütleb Lomp, et Selver püüab alati leida enda turult alternatiivi, kuid eks tarbija hakkab dikteerima, kas põhiliseks müügiargumendiks saab hind või toote päritolu ja tootmise eetika. “Siiani on Selveri kliendid olnud alati pigem Eesti toodete patrioodid – neid huvitab, kuidas ja kus on toode valmistatud ning mida sisaldab.”

Lidli tulek Selveri käivet ei mõjutanud

Selveri käekäigust rääkides ei saa mööda Lidli tulekust Eesti turule. Lomp ütleb, et Lidlil on Eesti turul kindlasti koht olemas, sest siiani meil soodusketti polnud. “Säästumarket kunagi oli, kuid see oli ammu. Keerulisel majanduslikul ajal on Lidli-sugune pood hea alternatiiv nendele, kel eelarve pitsitab.” Selveri käivet aga Lidl mõjutanud pole. “Kui üldse, siis ainult paremuse poole”, ütleb ta ja toob näite, et nendes Selverites, mis asuvad Lidli poodide lähedal, on käibed tegelikult kasvanud. “See tuleneb sellest, et Lidli sortiment on kitsas ja pere saab sealt osta vaid osa toidukorvist, ülejäänud ostetakse lähedal asuvatest poodidest, näiteks Selverist,” selgitab ta.

Suurenenud kulud kärbivad suurkettide kasumeid

Rimi teatas hiljuti, et mõtleb kulude vähendamiseks lühendada poodide lahtiolekuaegasid. Lomp ütleb, et Selver on aastaid seda arutanud. “Siiani oleme vaadanud lahtiolekuaegasid üle kaks korda aastas – suvised ja talvised ajad. Ka võivad need erineda piirkonniti – me analüüsime poe esimest ja viimast tundi ja kui tõesti on mõtet sulgeda, siis teeme seda. Kui aga rääkida sulgemisest üldise kokkuhoiu valguses, siis erilist mõtet me selles ei näe, sest kõige suuremad kuluallikad on külmikud ja ventilatsioon, kuid need töötavad nagunii ööpäevaringselt,” arutleb ta.

Siiski tõdeb Lomp, et kulude kokkuhoiu võimaluste leidmine on hetkel kriitilise tähtsusega, sest ehkki poe käibed pole langenud, sööb kasvav elektri- ja küttekulu kasumi lihtsalt ära. “Tööprotsesse efektiivistavaid kohti oleme otsinud aastaid. Proovime päikesepaneelide lahendust ja kui ehitame uue poe, kasutame seal energiatõhusaid lahendusi, kuid need on pikaajalised investeeringud, mille kasu me koheselt ei tunneta,” kirjeldab Lomp.

Kokkuhoiu kohti otsides ei tohi klient kannatada. Lomp ütleb, et meeskonnaga on nad kriisidest õppinud seda, et teeninduse kvaliteedis või muudes tingimustes, mis klienti mõjutavad, nad kokku hoida ei saa, sest standardist alla ei tulda. “Pigem otsime kokkuhoiukohti tagatoas ja taustategevustes,” selgitab ta ja lisab, et tööjõudu pole nad pidanud vähendama ja ka palgakasv on olnud stabiilne, kuid kui keegi lahkub, on nad pidanud mõtlema hoolega, kas võtta tööle uus inimene või jagada ülesanded ära ja selle arvelt tõsta lihtsalt olemasolevate inimeste palkasid.

Üks kriis ajab teist taga

Jutud elektrikatkestusohust ja hindade kiirest kasvust panevad küsima, kuidas ja kas on Selver pidanud kriisijuhtimises ümberkorraldusi tegema? Lombi sõnul on nad läbi aegade kriisijuhtimist teoreetiliselt harjutanud ja koroona ajal seda ka edukalt praktiseerinud. “Tuleb paika panna, kuidas keegi mingis olukorra vastutust võtab ja infot jagab. Oleme arutanud ka energiateemat, et kui on katkestus, siis kuidas saaks kiirelt alternatiivseid müügivõimalusi organiseerida. Praegu on teemaks ka lisageneraatorid, kuid see on väga kallis investeering,” ütleb Lomp.

Tippjuhi väljakutsetest ja õppetundidest rääkides ütleb Lomp, et kõige kiirem ja olulisem õppeperiood jäi juhtimise algusaastatesse, kuid koroonaaeg õpetas seda, et maailm pole rahulik koht ja üks kriis ajab teist taga. “Olen jõudnud taas-taipamiseni, et iga kriis, mis ette tuleb, on võimalik enda kasuks pöörata. Mitte egoistlikus mõttes – lihtsalt tuleb väga kiiresti ära tabada, mis toimuma hakkab ja mida tuleb muuta, et lainega kaasa minna,” sõnab ta.

Koroonaaja õppetund oli see, et kuna restoranid olid kinni, siis inimesed otsisid kvaliteetsele ja erilisele toidule alternatiivseid võimalusi. “See tähendas, et valmistoidumüük langes drastiliselt, tõusis aga nišitoodete ja muu kvaliteetse tooraine müük, sest rohkem tehti kodus süüa. Pidime sellele kiiresti reageerima ja vastavalt valmistoiduvalikud vähendama ja tippkvaliteediga tooraine valikut suurendama. Teatud juhul on kiirreageerimine aga raskendatud, sest suurketid nagu Selver tellivad hooajalisi kaupu mitu kuud ette,” kirjeldab Lomp.

Milliseks kujuneb jaekaubanduse seis lähiaastatel?

Tippjuhi oluline oskus on näha ette ka n-ö supertrende. Selle kohta ütleb Lomp, et ta ei usu, et tuleks nii suur majanduslangis või katastroofiline olukord, kus inimesed oleksid tööta. “Hetkel ringi vaadates ei näe, et inimesed igas vallas kokkuhoidlikud oleksid – ikka vuravad linnas autod, üks inimene sees. Tarbimine vähenenud pole, külla aga ollakse ostude suhtes valivam.”

Lomp ütleb ka seda, et kui elektrihinna kriis lähiajal ei lahene, võib kaubandusmaastikul tulla ette ühinemisi. “Eesti jaekauplused, kes on siiani iseseisvalt ilusti hakkama saanud, võivad hakata otsima võimalusi ellujäämiseks. Üheks võimaluseks on suurtega liitumine,” arvab ta.