2022. aastal toodeti Eestis ligi 80 000 tonni liha, millest 55% oli sealiha, 29% linnuliha ja 15% veiseliha. Keskmiselt toodeti aastas 60 kilogrammi liha inimese kohta. Koos impordiga kujuneb söödavaks koguseks 78 kg inimese kohta.
Septembris toimuva Eesti toidu kuu puhul vaatab statistikaamet lihatootmist Eestis. Liha kogutoodang vähenes varasema aastaga võrreldes 3%, vähenemine toimus kõigi lihaliikide puhul. Viimasel kümnendil on lihatoodangu kogus üles-alla kõikunud, kuid viimase 20 aasta jooksul päris oluliselt tõusnud. Samas näiteks 1990. aastal toodeti Eestis liha veel 2,3 korda rohkem kui praegu.
Statistikaameti andmetel toodeti 2020. aastal 79% elanike tarbitud lihast Eestis, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja. Hea on olukord veiseliha ja kehvem linnuliha osas.
Statistikaameti andmetel imporditi selle aasta esimese kümne kuu jooksul Eestisse kokku 19 438 tonni värsket, jahutatud ja külmutatud sealiha, mida on ligi 4% rohkem kui möödunud aastal samal ajal (18 718 tonni). Kõige rohkem sealiha on tänavu sisse veetud Saksamaalt (34%), Poolast (13%), Taanist (8%) ja Hispaaniast (5%).
Alates 2008. aastast, mil Baltimaades võeti kasutusele iseteeninduskassad, on traditsioonilisel jaemüügiturul toimunud märkimisväärne nihe. Ehkki iseteeninduskassas läheb ostlemine kiiremini ja ekraanilt on ostetavaid tooteid mugav valida, siis tekib jaemüüjale paraku ka kadusid. Näiteks mõnikord ajab klient raha kokkuhoidmiseks „kogemata“ tooted segamini ja tasub sarnase, kuid soodsama toote eest. Nutilahendusi pakkuva ettevõtte StrongPoint võtmekliendihaldur Anton Martšenko sõnul hoolitseb tänapäevane tehnoloogia lisaks tegutsemiskiirusele ka eksimuste ärahoidmise eest.