Eestis on mitmeid toote- ja teenusepakkujaid, kes ei ole täpselt läbi mõelnud, kes on nende klient, tõdeb teenusedisainer Mari Arnover. Kuidas sa siis aga tead, mida klient vajab või mis talle väärtustust loob? See teadmine on oluline, et luua parem kliendikogemus ja kasvatada seeläbi ka ettevõtte käivet.
- Teenusdisainer Mari Arnover
“Teenusedisaini saab rakendada põhimõtteliselt kõikides valdkondades, et saada aru, kellele me midagi paremini pakkuda tahame – kliendile, koostööpartnerile, kasutajale, töötajale jt.,” selgitas Arnover. Täna on Eestis teenusedisaini rakendamisel väga tublid avaliku sektori ettevõtted, kes on läbinud mitmeid koolitusi ja meistriklasse. Ta toob näite Päästeametist, kes tundis, et ühel hetkel tuleb strateegiliste eesmärkide saavutamisel lagi ette. “Nii mõtestasime projektides läbi nende sihtrühmad ning räägime sellest ka taskuhäälingus “Mida kliendid tahavad?”. Mida sa teed, kui sulle öeldakse, et järgmisel aastal peab tule- ja uppumissurmade arv olema väiksem? Tegime siis persoonade-põhise lähenemise, et saada aru, miks ikkagi minnakse purjus peaga kalastama ja mida teha hulljulgete noortega, kes tundmatus kohas vette hüppavad?” rääkis teenusdisainer.
Seotud lood
Eelmisel kuul viidi koostöös valdkonna ekspertidega läbi väga mahukas poekeskkonna (klienditsoonide) uuring Viru Keskuses. Testostude ja koolitusfirma Trendline juht Eero Palm jagab ühte järeldust, mis tekkis tal läbiviidud uuringust.
Viieaastase pausi järel kuulutas Viru Keskus taas välja keskuse parimad ostukeskkonnad.
Prisma on arvukate eestimaalaste seas tuntud kui kauplustekett, kust saab ühe külastuse käigus soovi korral lisaks õhtusöögile ka näiteks jalgratta, kohvimasina ja kvaliteetkirjandust öökapile. Kuid rahvusvahelise kaubandusettevõtte enam kui 700 töötajaga Eesti meeskond teeb igapäevaselt pingutusi ka selleks, et lisaks poekülastajatele saaks kergemalt hingata ka planeet Maa.