Tänapäeva tarbijakäitumist ei määra enam vaid madal ostujõud. Kui vaadata tagasi Nõukogude ajale, siis oli raha vähe, aga ikka laristati, tänapäeval on inimesed õppinud raha lugema ja juba ka harjunud selle mõttega, et peab kokku hoidma, rääkis Oleg Gross.
Oleg Gross usub, et kui majanduslik olukord kardinaalselt muutu ja valitsus makse ei tõsta, siis ei tule ka tuleval aastal jaekaubanduses suuri kõikumisi. "Arvan, et majandus hakkab elavduma pikamööda. Kuigi suurt järsku tõusu ei tule, sest inimesed muutuvad aasta-aastalt hinnatundlikumaks," tõdes Gross.
Ta tõi välja, et inimesed on õppinud rohkem raha lugema. „Kui vaatame tagasi nõukogude ajale, siis oli raha vähe, aga ikka laristati. Tänapäeval on inimesed rohkem kokkuhoidlikud ja alalhoidlikumad,” tõi ta välja. Grossi sõnul on inimesed hakanud mõistma, et väiksemate kuludega saab hakkama.
Soovid ülevaadet toidu- ja esmatarbekaupade sektori suundumustest?
Tutvu lähemalt jae- ja hulgimüügi
aastaraportiga!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tuleval aastal on toiduainete jaekaubanduses olulisteks märksõnadeks omamärgitoodete kasv, kampaaniapakkumiste asendumine püsivate soodushindadega ning piiriüleste e-ostude jätkuv populaarsus tööstuskaupade kategoorias.
Jaekettide vahel käib jätkuvalt tihe võitlus iga kliendi pärast. Hinnatundlik tarbija seab kauplustele kõrged ootused, mistõttu on Maxima Eesti valmis vajadusel investeerima, et hoida hinnad taskukohased.
Hinnasurve ja muutuv tarbijakäitumine toovad jaekettidele uusi proovikive. Üha tõsisemateks murekohtadeks on saanud poevarguste sagenemine ja sobivate töötajate leidmine, ütles Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Seppel.
Jaekettide olukord on jätkuvalt keeruline. Toidukaupade hinnad on tõusnud kiiremini kui palgad ning tarbijad eelistavad üha enam soodustooteid ja odavamaid välismaiseid kaupu. Ostujõu taastumist 2026. aastaks ei prognoosita ning jaeketid tegutsevad üha väiksemate marginaalidega, ütles Selveri juht Kristi Simonsen.
Uuring Eesti e-poodide tagastusprotsessidest näitab, et enamik ettevõtteid täidab seadust, kuid protsessid on endiselt käsitsi ja aeglased. Samal ajal on Euroopa turul tagastustest kujunemas müügivõimalus, mitte kuluartikkel.