Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskmistel kaubakeskustel hakkab king pigistama
Esimesed heidetakse, tagumised tapetakse, keskmised koju tulevad, ütleb “Kalevipojast” tuttav tarkus. See ei kipu aga paika pidama kaubanduskeskuste kohta, kus tulevikus on pigem rohkem eeliseid väga suurtel ja väikestel keskustel.
Elanike arv ei kasva nii kiiresti kui paisub kaubanduskeskuste ruutmeetrite arv. “Ilmselt jäävad paljud ruutmeetrid tühjaks ja tuleb hakata investeerima oma keskustesse,” ütles 30.09 Äriplaanil esinenud Cityconi juht Marcel Kokkeel. Klienti ei huvita, kus ta ostab, teda huvitab, mida ta ostab.
Perede kogukulutused absoluutarvus suurenevad, kuid selle raha osakaal, mis tuleb jaekaubandusse, väheneb ajas. 20 aastat tagasi oli kaubandus inimeste jaoks oluline asi, moodustades üle poole leibkondade kulutustest, praegu on see näitaja 40% juures, sh internetist ja kataloogidest ostetud kaup. Jaekaupmehe osatähtsus väheneb.
Rohkem aega kaubakeskuses. Tulevikus külastavad inimesed kaubanduskeskusi harvem, aga nad on nõus seal rohkem kulutama ning külastuse aeg võib pikeneda, kui keskuses pakutase lisaks ostlemisele muid tegevusi (toitlustus, meelelahutus jm). Kokkuvõttes toob see kaasa käibe kasvu, kuid tööle hakkab kangiefekt, hajutades ostjaskonna eri keskuste vahel. Nii on uute kaubanduskeskuste teke kaupmeestele suuremaks ohuks kui seniste laienemine.
Eestis armastavad kliendid kaubanduskeskusi, seda on kinnitanud seniste keskuste laienduste hiljutised avamised. 14 Tallinnas, Tartus ja Pärnus asuvat kaubanduskeskust müüvad 20% kogu jaekaubanduse kogumahust. 2014/15 oli palju avamisi, ainuüksi Tallinnaslisandus uut kaubanduspinda ligemale 11% (50 000 ruutmeetrit). Selle mõjud põhilistele konkurentidele on olnud minimaalsed – külastuste arv kahanes 1–2%, käive 4%. Sellise kasvu suutis turg vastu võtta. 2018. aastaks lisandub uut kaubanduspinda 50% ehk 250 000 ruutmeetrit. Kas turg tuleb sellega kaasa?
Konkurents. Praegu veab kaubanduskeskuste arengut konkurents, mitte tarbija vajadus. Iga tänase eksimuse hind suureneb ajas. Rohkem kui kunagi varem otsustab keskuste edasise arengu kaupmees. Uute brändide Eestisse tulek on aeglustunud. Ebaõnnestunud turuletulijad mõtlevad lahkumisele. Arendajad tunnevad üha enam kaupmeeste survet, mis peaks kaubanduskeskuses lisaks kaubandusele veel olema.
Sellises tegutsemiskeskkonnas hakkab tekkima olukord, kus keskmise suurusega keskustel võib olla kõige keerulisem leida väljundeid. Suurimad probleemid tabavad ilmselt Tallinna keskmise suurusega (15 000–20 000 ruutmeetrit) kaubanduskeskusi.
Autor: Marika Merilai, Kaupmeeste Liidu nõunik
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Euroopa Liidu kaubandusdefitsiit Hiinaga on 1 miljard eurot päevas ja see kasvab pidevalt
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
