Tõnu Väät: e-kaubanduses saavad kasumist rääkida väga vähesed

Hinnasurve kõrval on kasvanud ka turvariskid. CRT juhi Taavi Kupperi sõnul ei saa enam rääkida üksikutest juhtumitest, vaid pidevast riskikeskkonnast. „Languse trendi ei ole näha. Rünnakute mass ja keerukus kasvavad ning tihti ei vali enam inimest rünnaku sihtmärki, vaid teeb seda automatiseeritud süsteem,“ ütles Kupper.

Üks suurimaid probleeme on jätkuvalt see, et e-poed ei uuenda regulaarselt oma platvorme, tarkvara ja turvapaiku. Kupper rõhutas, et see on küberrünnete puhul kõige sagedasem sissepääs. „Kui keskkond ei ole ajakohane, on kõik teadaolevad uksed ja aknad pahalasele lahti,“ ütles ta. Tema sõnul ei piisa enam sellest, et pood töötab ja müük toimub. Sama oluline on see, et kogu süsteem oleks pidevalt monitooritud ja ajakohane. „Uuendamata platvorm tähendab otsest finants- ja mainekahju riski,“ lisas Kupper.

Väät tõi välja, et turvalisus jääb sageli tahaplaanile just rahapuuduse tõttu. „E-poodi nähakse tihti kui ühekordset projekti – teeme valmis ja müük hakkab jooksma. Tegelikult on e-pood nagu füüsiline pood, kus on iga kuu kulud ja kus tuleb pidevalt investeerida,“ selgitas ta. Tema sõnul on turvauuenduste edasilükkamine üks levinumaid vigu. „Mõeldakse, et see on järjekordne kulu, aga andmete vargus või süsteemi ülevõtmine võib ettevõttele saatuslikuks saada,“ ütles Väät.

Turvarisk ei piirdu vaid tehnilise poolega. Üha suuremaks probleemiks on muutunud ka e-poodide kloonimine ja petulehtede levik, eriti sotsiaalmeedia kaudu. Väät nentis, et Facebooki ja Instagrami reklaamides levivad petupoed on muutunud väga veenvaks. „Brändid on tuntud, hinnad uskumatult head ja esmapilgul tundub kõik korrektne. Aga tegelikult on need lehed loodud ainult selleks, et kaardiandmeid kätte saada,“ ütles ta. Tema sõnul reedavad pettuse sageli puudulikud kontaktandmed, vigane keel ja see, et maksta saab vaid kaardiga.

Kupper lisas, et kliendiandmete lekkimine on vaid jäämäe tipp. „Andmetega saab profileerida kliente, ehitada järgmisi rünnakuid ja sihtida nii tarbijaid kui ka ettevõtte äripartnereid,“ selgitas ta. Tema sõnul kasutatakse varastatud andmeid sageli petuarvete saatmiseks või uute pettuste ettevalmistamiseks just perioodidel, mil koormus on suur, näiteks jõulude ajal. „Need on ründajatele ideaalsed hetked, sest süsteemid on pinges ja tähelepanu hajunud,“ ütles Kupper.

Eksperdid rõhutasid, et turvalisus peab olema osa e-poe ülesehitusest algusest peale. „Tihti tehakse ilus ja funktsionaalne keskkond valmis ning alles siis hakatakse mõtlema, kuidas seda turvaliseks teha. Tegelikult peaks turvalisus käima kaasas igas arendusetapis, vundamendist katuseni,“ ütles Kupper. Ta tõi välja, et olulised on ka mitmeastmeline autentimine, tugevad paroolid, ligipääsude piiramine ning rünnakute reaalajas jälgimine.

Kui pettus on juba toimunud, on kiire tegutsemine määrava tähtsusega. Väät rõhutas, et esimene samm peab olema pangaga ühenduse võtmine. „Kaarditehing tuleb kohe vaidlustada ja kaart sulgeda. Euroopa reeglite järgi on väga suur tõenäosus raha tagasi saada, kui reageerida kiiresti,“ ütles ta. Lisaks tuleks juhtunust teavitada ka vastavaid asutusi, et petulehti saaks sulgeda ja teisi tarbijaid hoiatada.

Tulevikku vaadates on valdkonna võtmesõnad nutikus, järjepidevad investeeringud ja selge eristumine ülerahvastunud digitaalsel turul. Tõnu Väät rõhutab, et Eesti e-poodide konkurentsieelis ei sünni enam hinnaga võistlemisest, vaid oskusest mängida välja oma lokaalsed tugevused. „Meie tugevus on eestikeelne klienditeenindus, kiire tarne ja vahetu suhtlus. Suured rahvusvahelised tegijad seda ei paku,“ sõnas ta. Just see inimlik mõõde, milleks on võimalus kiiresti abi saada, suhelda emakeeles ja tunda, et müüja on päriselt olemas, loob usalduse, mida anonüümne globaalne platvorm ei suuda pakkuda.