Naelrehvid vs naelteta talverehvid

Naelrehvidel on rehvimustri sees naelad - ja seda sõna otseses mõttes. Need on väikesed, ülimalt vastupidavad ning tungivad otse jäässe, parandades seeläbi oluliselt rehvi pidamist. Naelrehvidel on aga ka kaks suuremat miinust: kui tee on jäävaba, lõhuvad naelad teekatet ning tekitavad liigset müra. Kuna naelad on väga tugevad, tungivad need üsna kergesti teekattesse ning lõhuvad seda. Kõige paremini kajastub naelte tekitatud kahju just kevadel, kui teed hakkavad pärast lume sulamist tolmama, ja seda suuresti tänu naelrehvide poolt tekitatud tolmule. Just seetõttu on paljud riigid nende kasutamisele erinevaid piiranguid seadnud. Mõned, näiteks Poola, on läinud ka nii kaugele, et on naelrehvid täielikult keelustanud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi naelrehvid on loodud toime tulema just jäistes ja karmides teeoludes, on korralikud naelteta talverehvid oma sooritusvõimelt neile juba väga lähedale jõudnud.

Viimastel aastatel on naelteta talverehvid Eestis ja ka mujal Põhjamaades üha rohkem populaarsust kogumas. Seda suuresti tänu nende heale hinnale, sooritusvõimele ja keskkonnasõbralikkusele. Selle asemel, et toetuda rehvimustris olevatele naeltele, põhinevad need niinimetatud Nordic compound (põhjamaise rehviseguga) talverehvid uute tehnoloogiate kasutamisel nii rehvisegus, turvisemustris kui ka mujal. Tulemuseks on tooted, mille sooritusvõime ei jää reeglina naelrehvidele palju alla ning võib mõnedes oludes isegi naelrehvi edestada. Suureks eeliseks on vaiksem ja keskkonnasõbralikum sõit.

Külmades talvetingimustes muutub tavalise suverehvi ning ka mõnede lamellrehvide muster ja kummisegu niivõrd jäigaks, et ei loo piisaval määral kontakti isegi kuiva teepinnaga. Talverehvidega on olukord teine: külmad ja jäised tingimused ei valmista talverehvidele suurt peavalu. Neis on kasutusel paremad rehvisegud, mis jäävad elastseks ka väga madalate temperatuuride juures.

Naelteta talverehvide muster on reeglina sügavam kui lamell- või suverehvidel. Sügav muster annab eelise nii lume kui ka lörtsi eemalejuhtimisel, ning ka paremad omadused libedaga pidurdamisel. Lisaks annab see rehvile parema sooritusvõime paksus lumes, sest talverehvide suured lamellid justkui saevad lund ja tungivad sellest paremini läbi.

Lisaks jääb selliste talverehvide turvisemustris silma suur hulk erinevaid väikeseid lõhesid, mida kutsutakse piludeks. Need on justkui tuhanded lõikeservad, mis aitavad jääd “hammustada”. See omakorda parandab oluliselt kiirendust, pidurdamist ja juhitavust jäistes oludes. Kesk-Euroopa ja Lõuna-Euroopa turgudele mõeldud lamellrehvidel on nende pilude arv reeglina märgatavalt väiksem.

●Kumm püsib elastne ka ekstreemsetes talveoludes