Autor: Mari-Liis Jaik • 10. november 2021

Muutuvas väärtusruumis saavad konkurentsieelise eetilised ja vastutustundlikud ettevõtted. Need omadused muudavad ettevõtte jätkusuutlikuks ja edukaks ning samal ajal parandavad farmiloomade heaolu.

Puurikanade munad on kõige intensiivsemal viisil peetavate kanade munad. Kanad elavad kitsastes traatpuurides, kus ühe linnu jaoks peab seaduse järgi olema 750 cm2 ehk umbes A4 paberilehe suurune traatpõrandaga ala.

Kõrgema heaoluga puurivabade pidamisviiside hulka kuuluvad:

● Õrrekanade pidamine

● Vabalt pidamine

● Mahepõllumajanduslikul viisil pidamine

Üha suurem hulk tarbijaid ei toeta loomade heaolu seisukohalt julma põllumajandusliku tootmist. Puuris peetavatelt kanadelt on kulude kokkuhoiu nimel ära võetud liikumisruum ja võimalused teha liigiomaseid tegevusi.

Tänavu oktoobris läbiviidud Kantar Emori avaliku arvamuse uuringu tulemused näitavad, et 72% Eesti elanikest ei toeta munakanade puurides pidamist. 78% Eesti elanikest eelistab süüa tooteid, mille valmistamisel on kasutatud vabalt peetavate kanade mune. 71% vastanutest arvab, et kauplustes müüdavad tooted peaksid olema valmistatud farmiloomade heaolu silmas pidades, kuid puurivabu mune puurimunadest eristada on kohati keeruline.

53% vastanutest leiab, et vabalt peetavate kanade mune ei ole lihtne poelettidel puurikanade munadest eristada. Tarbijad ootavad selgemat märgistust nii munapakenditel kui väljapanekutel. Loomasõbralikud tarbijad teavad, et kõige täpsema info pidamisviisi kohta leiab poes karpi avades ja munadele trükitud templit lugedes. Ühtne munade märgistamise süsteem kehtib kõigis Euroopa Liidu riikides.

Nähtamatud Loomad teeb tööd selle nimel, et aastaks 2025 läheks Eesti toidutööstus üle puurivabade kanade munade kasutamisele toodetes ja tarneahelates. Sellise lubaduse on andnud 40% jaekettidest ning ligi 100 toidusektori ettevõtet.

Eestis peetakse puurivabalt 18% munakanu. Euroopa Liidus keskmiselt on see protsent märkimisväärselt kõrgem. Kõrgema heaoluga süsteemides elab 47% Euroopa Liidus peetavatest munakanadest.

Arvestades toodangut, importi ja eksporti, on Eesti munadega isevarustatuse tase 51%. Seega on kohaliku puurivaba tootmise arendamises näha suurt potentsiaali – lähiaastatel saame kindlasti tunnistada puurivabalt peetavate kanade osakaalu kasvu Eestis, mis rahuldab tarbijate üha kasvavat huvi puurivabade toodete vastu.

Eesti tootjad on väga teadlikud tarbijate aina kasvavast nõudlusest kõrgema heaoluga loomsete toodete järgi. Samme puurivaba tootmise suunas teevad nad aga mõõdukas tempos ja kalkuleeritult. Pidamisviise vahetatakse esmalt eelkõige tootmishoonete kohandamise võimaluste piires. Nii saavad õrrekanadest vabapidamisel kanad, kui neile tekitatakse sobiva väliruumi olemasolu korral õues käimise võimalus. Või muudetakse puurisüsteemi tootmishooneid järk-järgult õrrekanadele sobivaks.

Eesti puurimunade tootjad näevad kõige suuremat puurivaba tootmise kasvu potentsiaali just õrrekanade pidamise osakaalu suurendamises.

Aeglane algus ja liigne ettevaatlikkus muudatuste elluviimisel peidab endas ohtu muudatustega hiljaks jääda. Need, kes viivad muutused läbi esimeste seas, saavad turul eelise.