• ST
  • 16.10.25, 11:56

Rehvimärgistus: Kuidas valida Eesti kliimasse õige rehv?

Iga rehvimärgistuse element peegeldab rehvi omadusi, mis mõjutavad otseselt sõiduki turvalisust, kütusekulu ja sõidumugavust. Õigete rehvide valimine tähendab arusaamist, kuidas rehv käitub erinevates tee- ja ilmastikutingimustes ning kuidas see mõjutab igapäevast sõidukogemust.
Rehvimärgistus: Kuidas valida Eesti kliimasse õige rehv?
  • Foto: Unsplash
Eestis, kus ilm ja teeolud võivad muutuda tundidega, on rehvimärgistus veelgi olulisem. Meie kliima toob kaasa nii vihmased sügised, lumised talved kui ka suvised kuumalained — kõik need tingimused esitavad rehvidele oma nõudmised. Seetõttu on oluline teha teadlikke valikuid ka siis, kui uurid rehvide müügiga seotud infot. Lisaks tuleb järgida Euroopa Liidu rehvimärgistuse regulatsioone, mis on loodud selleks, et tagada tarbijale läbipaistev ja võrreldav teave rehvide omaduste kohta.

Miks on rehvimärgistus oluline ?

Rehvimärgistus on Euroopa Liidus ühtne süsteem, mille eesmärk on anda autojuhile selge ja võrreldav info rehvi omaduste kohta. Seda reguleerib EL määrus 1222/2009 koos hilisemate täiendustega, mis sätestavad, kuidas tootjad peavad rehve märgistama ning milliseid näitajaid esmalt esile tooma. Tänu sellele saab tarbija teha teadlikuma valiku, sõltumata sellest, millise tootja või mudeliga on tegu.
Märgistusel esile toodud kolm põhikategooriat on märghaardumine, veeretakistus ehk kütusesäästlikkus ja välismüra. Need omadused on valitud just seepärast, et need mõjutavad enim nii autojuhi ohutust kui ka sõidukulude suurust. Lisaks põhikategooriatele tuleb rehvilt leida ka koormusindeks ja kiirusindeks, mis näitavad, millist koormust ja kiirust rehv ohutult talub.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Märghaardumine

Märghaardumine on üks olulisemaid rehvi omadusi, mis näitab, kui hästi rehv suudab märjal teel pidurdada ja püsida kontaktis teepinnaga. Mida parem märghaardumine, seda lühem on pidurdusteekond ja seda stabiilsem on auto juhitavus libedal pinnal.
Märgistuse süsteem on Euroopa Liidus standardiseeritud. Vanema süsteemi järgi jagunesid märghaardumise klassid A-st kuni G-ni, kus A tähistas parimat tulemust ja G nõrgimat. Uuemas EL-i süsteemis, mis võeti kasutusele koos rehvimärgistuse uuendustega, on klassid A-st kuni E-ni.
Meie kliimas esineb sageli vihma, lörtsi ja niiskeid teeolusid, mis suurendavad libisemisohtu. Seetõttu peaksid autojuhid pöörama erilist tähelepanu just sellele näitajale, sest see mõjutab otseselt nii enda kui ka teiste liiklejate turvalisust. Rehvi valikul tasub eelistada kõrgema klassi märghaardumist, näiteks A- või B-taseme rehve, eriti kui sõidetakse sageli maanteel, vihmastes oludes või linnas, kus pidurdusvaheline ruum on lühike.

Veeretakistus

Kütusesäästlikkus ehk rehvi veeretakistus näitab, mida väiksem on veeretakistus, seda vähem energiat vajab auto liikumiseks ja seda väiksem on kütusekulu.
Rehvide kütusesäästlikkust hinnatakse Euroopa Liidu standardiseeritud süsteemi alusel. Varasema märgistuse järgi hinnati veeretakistust klassides A kuni G, kus A tähistas kõige energiatõhusamat rehvi ja G kõige vähem efektiivset. Uuendatud süsteemis kasutatakse klassifikatsiooni A–E, kus A on endiselt parim tulemus ja E näitab suurimat veeretakistust.
Eestis, kus kütusehinnad on pidevas tõusutrendis, on see parameeter eriti oluline. Lisaks rahalisele kokkuhoiule aitab madalama veeretakistusega rehv vähendada süsihappegaasi heitkoguseid, muutes auto keskkonnasõbralikumaks. See on väärtuslik valik kõigile, kes sõidavad tihti ja soovivad hoida nii kulusid kui ka loodust kontrolli all.
Kui auto kasutus toimub peamiselt linnas või sõidetakse sageli pikki vahemaid maanteel, võib kütusesäästlikum rehv tuua pikaajalise ja arvestatava kokkuhoiu. Näiteks võib A-klassi rehv võrreldes C-klassi rehviga säästa mitukümmend eurot aastas, sõltuvalt läbitud kilomeetritest ja sõidustiilist.

Välismüra

Välismüra on rehvi omadus, mis näitab, kui palju heli tekib rehvi veeremisel ja kontaktist teepinnaga. See väljendatakse detsibellides (dB) ning mõjutab otseselt nii sõidumugavust kui ka keskkonna üldist mürataset.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Rehvi välismüra märgistatakse Euroopa Liidu rehvimärgistuse süsteemis. Tavaliselt kasutatakse kolme klassi: A, B ja C. A-klass tähistab kõige vaiksemat rehvi, C-klass aga kõige mürarikkamat. Lisaks on märgisel toodud ka müratase detsibellides ning piktogramm, mis illustreerib mürakategooriat. Näiteks A-klassi rehvil on väiksem detsibelliväärtus ja üks must lainejoon, B-klassi rehvil kaks ning C-klassi rehvil kolm lainejoont. See annab tarbijale lihtsa visuaalse ülevaate rehvi heliomadustest ning aitab võrrelda erinevaid mudeleid.
Välismüra tase on oluline mitte ainult auto sees, vaid ka väljaspool. Väiksema müratasemega rehvid parandavad sõidumugavust, vähendavad pikaajalisel sõidul väsimust ja loovad meeldivama keskkonna ka teistele liiklejatele. Samuti aitavad need vähendada üldist mürareostust, mis on eriti tähtis tiheda asustusega linnapiirkondades.

Koormusindeks

Koormusindeks on rehvi märgistus, mis näitab, millist maksimaalset koormust üks rehv suudab kanda. Näitaja on esitatud numbrina ning selle taga peitub vastav kilogrammides väljendatud väärtus. Näiteks koormusindeks 91 tähendab, et üks rehv kannab maksimaalselt 615 kilogrammi.
Koormusindeksi olulisus seisneb selles, et auto kogukaal ja selle jaotus mõjutavad otseselt rehvide töökindlust ja eluiga. Kui sõiduk on tihti raskelt koormatud, kas siis pagasi, reisijate või haagise tõttu, võib liiga väikese koormusindeksiga rehv hakata üle kuumenema, kuluda ebaühtlaselt või isegi puruneda. Selline olukord ei ohusta mitte ainult rehvi eluiga, vaid ka sõiduohutust.
Rehvi külje peal olevast märgistusreeast saab koormusindeksi hõlpsalt välja lugeda. Näiteks märgises “ 205/55 R16 91V” näitab number 91 koormusindeksit. Kui rehvi küljele on lisatud ka tähed “XL” või “Reinforced”, tähendab see, et tegemist on tugevdatud konstruktsiooniga rehviga, millel on suurem kandevõime kui standardmudelil. Sellised rehvid sobivad eriti hästi suurematele sõidukitele, maasturitele või autodele, mis sõidavad tihti täislastis.
Soovitatav on valida vähemalt sellise koormusindeksiga rehv, nagu on kirjas auto tootja juhendis. Kui auto kasutatakse sageli pere-, töö- või reisiautona ning seda koormatakse rohkem, tasub valida isegi pisut kõrgema indeksiga rehv, et tagada parem vastupidavus ja ohutus. Madalama koormusindeksi valimine võib tunduda rahaliselt soodsam, kuid see võib viia rehvide enneaegse kulumiseni ja ohustada sõiduki stabiilsust.
Kiirusindeks
Kiirusindeks on rehvi märgistus, mis näitab, millise maksimaalse kiiruse juures rehv suudab turvaliselt kanda oma koormust. See on oluline tehniline näitaja, mis väljendab rehvi vastupidavust ja konstruktsioonilist tugevust. Rehvid.com selgitab, et kiirusindeks on tähistatud tähega, näiteks V või W, ning igal tähel on kindel maksimaalne kiirus, mida rehv suudab ohutult taluda.
Kiirusindeksit saab lugeda rehvi küljele märgitud numbrite ja tähtede seast. Näiteks märgises Westlake 205/55 R16 91V näitab V, et rehvi maksimaalne lubatud kiirus on kuni 240 km/h. Täpne väärtus sõltub vastavast tabelist, kus iga indeksitähis vastab kindlale kiiruspiirangule: näiteks H tähistab kuni 210 km/h, V kuni 240 km/h ja W kuni 270 km/h.
Kiirusindeksi tähtsus seisneb eelkõige ohutuses ja rehvi töökindluses. Isegi kui auto ei sõida kunagi üle 120 km/h, on kiirusindeks märk sellest, millise kvaliteedi ja tugevusega rehv on valmistatud. Liiga madala indeksiga rehvi kasutamine võib põhjustada liigselt kuumenemist, mustri deformeerumist või isegi rehvi purunemist, eriti suvel või suurema koormuse korral. Seetõttu ei tohiks kunagi valida rehvi, mille kiirusindeks on madalam kui auto tootja soovitus.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele