Autor: Kaubandus.ee • 7. november 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pöördumises viidatakse asjaolule, et 15. märtsil kehtima hakanud karistuspoliitikat liberaliseeriv seadusemuudatus on vastupidiselt kavandatule ja ametlikule kuritegude statistikale õiguskorra rikkumiste arvu hoopis kasvatanud, teatasid liidud.

“Seadusemuudatus on põhjustanud ühiskonnas turvatunde nõrgenemist ja õiguskuulekuse kahanemist, kuna kokkuvõttes pannakse meil süütegusid toime rohkem kui enne seaduse muutmist,” seisab EKL ja ETELi pöördumises.

Kui varem kehtinud seadus võimaldas poevarguse toimepanija suhtes kriminaalmenetluse algatamist ning süüdimõistmisel ähvardas poevarast vabadusekaotus, siis tänase seaduse kohaselt saab alla 1000 krooni väärtuses varastanud isikut karistada väärteo korras rahatrahvi või arestiga.

EKL ja ETEL leiavad oma pöördumises, et sellisest olukorrast tekkinud karistamatuse tunne on muutnud kurjategijad senisest kalkuleerivamaks ning jultunumaks. Kaupmeeste ja turvaettevõtjate statistika kohaselt on varguste ja röövimiste arv võrreldes eelmise aastaga kasvanud kuni 50%. Samuti tõdevad pöördumise autorid, et umbes 75% tabatud varastest on olnud narkojoobe tunnustega, mis annab märku sellest, et varastatud kaup realiseeritakse järgmise narkodoosi näol.

Lisaks sellele, et liidud soovivad endise olukorra taastamist, soovitakse algatada ka seadusemuudatus, mis võimaldaks sarnaselt paljudele teistele Euroopa riikidele piirata ning elektrooniliselt jälgida süüdimõistetud varaste liikumist kaubandusasutustes.