Inimesed, kes töötavad suuga

Maitsemeele "puhtana" hoidmise abinõudena loetleb Kramin, et enne degusteerimist ei tohiks suitsetada, kohvi juua ega liiga tugeva odekolonniga üle pingutada. Kui juba maitsmiseks läinud on, aitavad tavaline vesi ning teravate toitude puhul sai suu eelmise toote maitsemälestusest puhtaks pühkida ning uut vastu võtta. "Teinekord tehakse ühest tootest kolm-neli varianti valmis, mille seast valitakse parim," ütleb tehnoloog.

A. Le Coqi laboratooriumi juhtaja Marika Külm räägib, et kokku on firmas õllemaitsjaid kolmekümne ringis. "Eelkõige on vaja motivatsiooni, sest degusteerimine on selline tegevus, millele peab suutma keskenduda," räägib 15aastase staažiga maitsja. Kõik degusteerimisrühma liikmed on saanud Külma sõnul väljaõppe. Kord käis koolitaja tehases jutustamas, teinekord on tellitud õpe ka Maaülikoolist. "Koolituse käigus on võimalik ära testida põhimaitsete tundlikkus. Ei saa olla sellist asja, et põhimaitseid ei tunne. Samuti ei tohi olla värvipime," räägib Külm, kes pärimise peale märgib, et kord kukkus inimene ühe maitsega ka korra testis läbi, kuid tiimist siiski sulge sappa ei saanud.

Naljaga pooleks küsin, kas mõnele degusteerijale õllemaitsmine liiga palju meeldima pole hakanud. "Ei, selliseid asju pole meil juhtunud, et keegi oleks alkohoolikuks muutunud," naerab Külm.

Sommeljee ja alkoholispetsialist Matti Timmermann ütles: "Maitseid on tegelikult väga vähe. Maitseid ei tunne inimesed rohkem kui magus, soolane, hapu, vürtsikas, mõru ja siis veel mahlakus. Rohkem ei olegi. Kõik muu, see keeruline pool, mis ümber teema põimub, on lõhnad. Kui me sööme-joome, siis me tajume seda kõike ninakanali epiteelrakkude kaudu. Tihti inimesed ütlevad, et nad tunnevad leiva maitset või maasika maitset - tegelikult on need kõik lõhnad."