Kontserni kauplused müüsid mullu sama palju kaupa kui aasta varem – seda olukorras, kus siinse jaeturu müügimaht langes aastaga 16% võrra, kommenteeris Kaubamaja tulemusi Eesti turul juht Raul Puusepp.
„Kaubamaja kontsern on tugev Eesti turul just valdkondades, kus oleme tegutsenud pikki aastaid – seda kinnitas ka mullune suurest majanduslangusest räsitud aasta, mille mõju tundsid omal nahal mitte ainult jaekaubandusettevõtted. Selveri kett ja Kaubamajad teenisid mullu koduturul tarbijanõudluse languse ning tohutu hinnasurve kiuste kokku ligi 140 miljonit krooni kasumit, mis annab kindlasti põhjust rahuloluks,“ ütles Tallinna Kaubamaja ASi juhatuse esimees Raul Puusepp. „Kontserni kauplused müüsid mullu sama palju kaupa kui aasta varem – seda olukorras, kus siinse jaeturu müügimaht langes aastaga 16% võrra.“
Raul Puusepa sõnul saab aasta plusspoolele paradoksaalsel kombel kanda ka majanduskeskkonna poolt peale sunnitud muudatused, mis tõid kaasa tuntava kulude kokkuhoiu ja muutsid kontserni tegevuse märgatavalt efektiivsemaks – see rajas hea vundamendi edasiseks arenguks.
„Olen jätkuvalt seda meelt, et kontserni ärivaldkondade laienemine on olnud hoolimata mõnest meist mittesõltuvast tagasilöögist õige ja hea valik ning soovitud tulemust toovad need strateegilised sammud peagi,“ sõnas Raul Puusepp. „Autokaubanduses on laod praeguseks seisma jäänud sõidukitest tühjaks saanud ning kasumisse plaanime sellel ärisuunal jõuda veel tänavu. Jalatsikaubanduses oleme saavutanud ümberkorralduste ja eri ketikontseptsioonide ümbervaatamisel stardipositsiooni, mis lubab edaspidi liikuda võidukursil. Ja ilutoodete keti I.L.U turuletoomine õigustas end ainuüksi juba sellega, et ilu- ja kosmeetikatoodete müük õnnestus ka raskel ajal oluliselt paremini kui muu esmatarbekauba puhul.“
Raul Puusepp tõdes, et 2009. aasta raskeimaks otsuseks oli Tallinna Kaubamaja kontsernile Läti tegevuse külmutamine, mis tähendas sealsete Selveri kaupluste sulgemist ning kokkuvõttes Lätis asuvate maade ja ehituste ümberhindlust 175 miljoni krooni ulatuses. „Pean seda pigem ebaõnneks ja negatiivsete asjaolude kokkusattumuseks kui ebaõnnestumiseks.“
Seotud lood
Ärijuhtimissüsteemid (ERP, ettevõtte ressursside planeerimine) on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Muutuste peamine suund on see, et ettevõtete individuaalselt kohandatud süsteemid asendatakse üha enam pilvepõhiste ERP-lahendustega.